KÕIGILE

Milline on Sinu lugu?

...Sisukord


Kadi Kütt      http://www.joogateraapia.ee/jooga/uudised/article

Igaühel meist on minevikust oma lugu, mida aeg-ajalt jutustame. Mõne lugu on helge ja rõõmus – lapse sünd, seiklused kõrgkooliaastail, armumine ja abiellumine, teisel püsib meeles enamalt jaolt see, mis on haiget teinud – õnnetused, haigused, mahajätmine, reetmine.

Küllap oled kohanud inimest, kes ikka ja jälle sama lugu kõigile, kes kuulata viitsivad, heietab. Sa oled kuulnud kõiki pisiasju ta lörriläinud abielust, nurjunud äritehingust või kroonilisest haigusest. Looga käib kaasas jutustaja ärritus või pisarad. Kui püüad talle asja helgamat poolt näidata, saad vastuseks: „Kui sinuga oleks selline asi juhtunud, oleksid samuti vihane/õnnetu/endast väljas...“ Või visatakase sulle nördinult nina peale: „Mis sul viga – sinu elus pole midagi nii hirmsat olnud!“

Milline sa oled? Mida sa tead ja oskad? Kas sa usud, et väärid armastust ja õnne?

See, millisena end näeme ja mis meiega juhtub, ongi ju meie elu. Aga siis on ju kohane ka sellest teistele rääkida?

Maailm läbi uskumuste prillide

Suur hulk inimesi kannab endas lapsepõlvest pärit negatiivseid uskumusi – meile sõnade või käitumisega, otseselt või kaudselt edastatud väiteid meie ja maailma kohta. Lapsena pole meil filtreid, mis eristaksid abistavaid ja kahjulikke uskumusi. Võtame vanemate või õpetaja „tõed“ kriitikata vastu – „see on lihtsalt see, kes ma olen“. Kuna me neid uskumusi kahtluse alla ei sea, siis need mõjutavad meie minapilti ja ettevõtmisi ka täiskasvanuna. Me anname endale ise silte nagu „saamatu“, „ei vääri armastust“, „ei ole õigust õnnelik olla“ ja võtame nii endalt võimaluse rakendada oma tegelikku potentsiaali.

Kui meiega juhtub midagi ebameeldivat, kaasneb sellega negatiivne emotsioon – abikaasa petab ja meid haarab viha, ütleme lapsele riiu käigus inetult ja hinge jääb närima süütunne, sõber teeb sõnadega haiget ja see toob kaasa solvumise. Isegi kui sündmus ise ununeb, jääb emotsioon kehasse justkui vangi, kui me selle vabastamiseks midagi ette ei võta. Iga kord, kui oma õnnetut lugu jutustame, puhume elu sisse ka kehas pesitsevale vanale vihale, süütundele või solvumisele. Oma õnnetut lugu ikka ja jälle korrates loome oma kehas negatiivse energia, see aga hakkab ligi tõmbama samasuguseid negatiivseid olukordi ja inimesi. Stress aina kasvab, nii füüsiline kui hingeline valu jätkub.

Kas sellised käitumisviisid on mõistlikud? Kindlasti mitte. Kuid nii on mugav. Nii kaua, kui hoiame kinni oma loost, ei pea me end muutma. Carol Ritberger ütleb oma raamatus „Tervenda iseennast“, et need lood on nagu „roosad prillid, mis me lapseeas pähe panime.“ Nende prillide kandmine on nii mugav, et me ei taha neid ka täiskasvanueas eest võtta, vaid vaatame iseennast ja maailma läbi illusiooniklaaside. Mõne inimese jaoks on oma „tõest“ kinnihoidmine võimalus hiilida kõrvale pingutusest ja uue proovimisest. Iga uue tegevusega kaasneb ju risk ebaõnnestuda! Mina kordasin endale aastaid, et ma ei tea tehnikast midagi ja nii olin vabastatud arvutiga seotud õppimist nõudvate ülesannete lahendamisest. Mõni õigustab kümne aasta taguse kurva abielulahutusega tänast pidevat õnnetu olemist.

See on just see tüüp, kes iga vähegi innustava sõna peale resigneerunult ohkab: „Ah, mis sul viga rääkida...“ Suur osa inimestest hoiab aga kinni neile arsti poolt pandud diagnoosist. Sellest saab nende loo kindel osa, mille üle teistel ei sobi kahelda. Need inimesed kasutavad oma haiguse lugu enese identifitseerimiseks. Nad ümbritsevad end inimestega, kes neid mõistavad, kel on sama lugu (haigus) ja lõpuks ei mahu nende maailma enam palju muud.

Kuidas selline oma looga samastamine meid mõjutab? Kui sildistame end, siis muutub me enesetaju ja maailma nägemine väga piiratuks. Kardame kõike uut, loobume pingutusest, väldime riske ja valime kergema tee. Meid kimbutab pidev stress ja vähene elujõud, puudub julgus täiel rinnal elada ja armastada. Lisaks hakkavad sõbrad eemale hoidma, sest kes see ikka jaksab kuulata.
Joseph Murphy („Teie alateadvuse jõud“) võrdleb inimese alateadvust aiaga – teadvus külvab kogu päeva jooksul alateadvusesse mõtteid ehk seemneid, alateadvus võtab aga vastu kõik, olgu see siis toitev või hävitav. On meie teha, milliseid taimi oma aeda külvame. On aeg oma vanast õnnetust loost lahti lasta ja alustada õnneliku aia rajamist!

 

Iga kogemus õpetab

Igaüks, kes on psühholoogi-terapeudi jutul käinud, teab, kui hea ja kergust toov on valu tegev lugu endast välja rääkida. Sigmund Freud uskus, et kui lasta lugudel jääda inimese sisse, lähevad need käärima ja paljunevad justkui bakteriaalne infektsioon. Seega, rääkimine on hea, aga loost kinnihoidmine võtab energia ja hävitab elurõõmu. Töötades holistilises teraapias läbi oma lugu – teadvustades oma uskumusi ja mõtestades olnud sündmuste mõju tänasele elule – lahustame ka pinged ja emotsioonid, mis negatiivse enesemääratluse või haigettegeva sündmusega on kehasse jäänud. Nii vabaneb energia, mida siiani kasutasime minapildist kinnihoidmiseks või tunnete mahasurumiseks ja peitmiseks, ja me jaksame teha uusi valikuid.

Paljud kliendid, kes on oma elus midagi traagilist üle elanud, on teraapia käigus mõistnud, et just kõige valusamad kogemused on olnud parimaks võimaluseks end sügavuti tundma õppida, end muuta ja oma isiksust arendada. Nii võib öelda, et igal sündmusel me elus on kindel eesmärk, iga sündmus on justkui vajalik õppetund, et suudaksime edasi liikuda. Kui ma oma abielu lahutasin, siis olin mingi aeg täiesti veendunud, et mu elus ei ole ega saa enam kunagi rõõmu olema. Veel enam, ma ei näinud elamisel mingit mõtet. Täna vaatan lahutusele tagasi kui oma senise elu kõige olulisemale kogemusele. See polnud läbikukkumine! See oli suur samm enese teostamise ja iseolemise suunas. Tänu toonasele valule olen täna see, kes ma olen – õnnelik, tugev ja julge. „Kogemus pole mitte see, mis sinuga juhtub, vaid see, mida sa hakkad peale sellega, mis sinuga juhtub,“ on öelnud Aldous Huxley. Need, kes oma õnnetut lugu ikka ja jälle heietavad, ei ole oma õppetundi ära õppinud.

Lugu kui isiklik ajalugu

Ritberger soovitab vaadata oma lugu kui isiklikku ajalugu. Olulised sündmused on üksteise järel reas ja neid kõrvuti vaadates võib näha, kuidas ühest loost on välja kasvanud teine. Iga sündmus on andnud tõuke millegi uue (ja parema) tekkimiseks. Iga kogemus on andnud teadmisi ja oskusi, mis aitavad järgnevaga kasvõi pisutki paremini toime tulla. Näiteks tööta jäämine ja sunnitud kodus istumine annab aega iseendaga tegeleda – enda sisse vaadata ja oma tegelikke soove ja andeid uurida. Igapäevane kiire töötempo seda sageli ei võimalda.

Tagantjärele vaadates mõistame, et iga sündmus on omamoodi kordaminek, takistus, mille oleme ületanud. Kõik lood, kas positiivsed või negatiivsed, aitavad meil aru saada, kes me oleme ja mida oleme elus saavutanud. Ja sageli saame oma elu sündmustele tagasi vaadates tõdeda, et ükskõik, kui suur on probleem, lahendus on alati olemas. Kõikehõlmavas valus me lihtsalt ei näe seda.

Vana loo asemele uus ja õnnelik

Kuula ennast oma elust rääkimas. On sul ikka ja jälle korduvaid teemasid? Kes on su lugude tegelaseks – reeturist abikaasa, ülbe ülemus, kiuslikud kolleegid, mitte midagi teadvad arstid? Milline oled ise oma loo peategelasena? Küsi endalt, miks sa oma loost kinni hoiad, mida see sulle annab. Saad oma haigusest rääkides rohkem tähelepanu ja hoolitsust? Tunned end nurjatud eksabikaasast rääkides parema inimesena? Oled kolleegidega võrreldes väärtuslikum töötaja? Tea, et oled selletagi hea ja väärtuslik.

Kuidas ära tunda, millisest loost on tark lahti lasta? Kui oled oma lugu jutustades elevil ja rõõmus ja tunned energia juurdevoolu, siis on kõik hästi. Kui sind tabab aga väsimus, tülpimus ja keha läheb pingesse, on see tõestuseks, et hoiad kinni loost, mis sind enam ei teeni, oled eksinud oma hingeteelt. Ära lase minevikul end vangis hoida!

On aeg muuta oma mõtteid iseenda ja elusündmuste kohta, anda värske sisu oma ajaloole ja hakata looma uut elu, millest jutustamine muudab su meele rõõmsaks ja kergeks.

Kuidas nahka looduslikult päikese eest kaitsta?

...Sisukord

Näo ja juuste kaitseks on kõige paremad kookos- ja jojobaõli.

Kookos on oma omadustelt jahutava toimega,   jojoba tugevdab naha kaitsevõimet ja omab looduslikku päiksekaitsefaktorit, mis on umbes võrdväärne faktoriga 6. Neile, kes soovivad, et päevitus paremini nahale kinnistuks ja seal kauem püsiks, soovitatakse juba vanast ajast tuttavat kakaovõid. Kuid tugeva kiirguse korral peaks sellega ettevaatlik olema – nahk võib vägagi kiirelt tumeneda. Kasutada võib ka taimeõlisid, mis omavad looduslikku UV-faktorit, samas jahutavad, niisutavad ja kaitsevad.

Suurepärase päevitussegu saab kookosõlist, jojobaõlist ning kakao- ja võiseemniku- ehk sheavõist. Et kookosõli ning kakao- ja sheavõi on loomult tahked, siis võiks neid kokkusegamisel veevannis veidi soojendada. Suhe võiks olla järgmine:3 osa kookosõli, 2 osa kakaovõid, 1 osa sheavõid ja 3 osa jojobaõli. Sheavõi moodustab nahale hingava kaitsekihi, varustades sügavamaid kihte samal ajal piisava niiskusega. Nii püsib nahk meeldivalt niisutatud ka kõrvetava päikese käes. Need, kes veel luksuslikumat nahakatet soovivad, võivad lisada eelolevatele komponentidele arganiõli. Arganiõli sisaldab palju antioksüdante ja niisutab naharakke kõige sügavamal tasandil. Nii kaitseme ennast ka vananemisilmingute eest.

Millega toita nahka pärast päevitamist?

Päevitusjärgne kookosvõie: • 50 g kookosõli • 20g mandli- või jojobaõli • 25 g roosivett või aaloemahla
• 20 tilka lavendli eeterlikku õli • 10 tilka piparmündi eeterlikku õli • 10 tilka sandlipuu eeterlikku õli .

Valmistamine: kookosõli sulatada veevannis, lisada pidevalt segades jojobaõli. Võtta pott tulelt ja pihustada vähehaaval roosivett õlisegusse, seejuures pidevalt kloppides ja jälgides, et vedelik lahustuks õlis.

Lõpuks lisada eeterlikud õlid ja panna valmis segu kaanega suletavasse purki. Asetada purk jahedasse.

Päevitusjärgne toiteõli • kakaovõi • jojoba- või makadaamiapähkli õli • kanepiõli • nisuiduõli • porgandiõli
• lavendli, sandli eeterlik õli • roosivesi või aaloemahl.

Valmistamine samadel põhimõtetel nagu eelnev segu. See segu on väga tõhus ka päiksepõletuste korral.

Spetsiaalne päiksekaitse näole: • makadaamiapähkli õli • sarapuupähkli õli • kookosõli • jojoobaõli
• sheavõi . Eriliselt kaitsev ja hooldav õlisegu, mis hoolitseb ka kapillaarse ja vananeva näonaha eest.

Allikas:www.bioneer.ee/Heli Kann Harmonia ökosalongi eestvedaja

Ajuripats ja käbinääre

...Sisukord

(Putuitary and Pineal Gland)

Aurelia Louise Jones`i raamatust „Telos“ 2 , tõlkija: Ilme Meesaak

Inimkehas on toimumas arvukad muutused. See tähendab inimkeha peaaegu täielikku ümberehitamist ja annab tunnistust vajadusest sellise energiamaatriksi järele inimkehas, mis suudaks kanda palju rohkem energiat, kui keha on seni olnud suuteline hoidma.

Inimkeha parendamise ja ümber korraldamisega tegeleb hulk olendite meeskondi paljudest galaktikatest.

Need inimkonna ümberkorraldused saabuvad jõustamise näol, mõnikord teadlike ja mõningatel juhtudel teadmata külaskäikude näol. Neile teie hulgast, kes on esitanud teadliku taotluse oma isiklikuks transformatsiooniks, kujunevad muutused palju suuremaks. Kuid inimkond kui tervik, läbib samuti globaalse transformatsiooni, nagu planeet Maagi. Praegusel ajal kehastuvad lapsed ja tulevased generatsioonid saabuvad füüsilise kehaga, mille organid ja luustiksüsteem on juba DNA tasandil muudetud.

Kõik organid ja kehalised protsessid saavad praegu ümber korraldatud. Isegi keha vereringe ja vere koostisosad muutuvad. Ümberkorraldus koosneb kahest osast..

Esimene toimub individuaalsel rakutasandil, kui rakutuum taasühendatakse tema kõrgeima Jumaliku tasandiga, oma Jumaliku Minaga. Teiseks kohandatakse iga raku energiamaatriks kõrgema kristallilise vormiga, et võimaldada järjest suuremal puhta energia kogusel kehaga integreeruda. Füüsiline keha ei saa areneda edasi ilma et avaneks kõigepealt Jumaliku otsesele kogemisele. Ajastuid kestnud kolmanda dimensiooni füüsilise keha eraldatus Jumaliku Armastuse täis-spektrist on möödas.

Transformatsiooniprotsess, millesse praegu siseneme, peab kaasama Jumaliku aspekti, või vastasel juhul ei ole kosmiline muutus läbi jumaliku armulisuse võimalik.

Nende jõustamiste algfaasides etendavad käbinääre ja ajuripats märkimisväärset osa.
Käbinääre on olnud intuitsiooni ja teadmise organiks pikka aega eraldatuses viibinud inimese kehas. Ühendus eetermaailmaga toimub käbinäärme kaudu . Viienda ja kõrgemate dimensioonide kogukondades täidab aga käbinääre veelgi suuremat rolli.
Ta on tegelikult kommunikatsiooniorgan läbi mentaalse telepaatia, nii nagu on kõritšakra täitnud häälepaelte kaudu seda rolli kolmanda dimensiooni inimkehas.
Kolmandas dimensioonis on olnud palju väga kõrge käbinäärme arenguga indiviide. Paljud neist inimestest on varasema metafüüsilise kirjanduse kanaldajad ja müstikakoolide vaimsete ülemeeleliste võimetega inimesed. Tänapäeval on Maa peal veel teisigi meeleliselt tundlikke liike, nimelt delfiinid ja vaalad, kes kommunikeeruvad käbinäärme kaudu.

Praegu käbinäärmega käimasolev töö on globaalne, kõik Maa peal elavad inimesed kogevad intuitsiooni ja mitteverbaalse kontakti tugevnemist kaasinimeste ja teiste kuningriikidega. Mõne jaoks on see segadust tekitav, teise jaoks oma palvele saadud vastus. Selle muutuse kõige olulisemaks aspektiks, millele tähelepanu pöörata, on vabalt kättesaadav kontaktivõimalus oma tervikminaga, samuti ka erinevad salvestused nagu näiteks Akaśi kroonikad ja Elavad Raamatukogud, mis eksisteerivad planeedi eeter-kuningriikides. Tõtt öelda, sellised terminid nagu 'kanaldaja' või 'ülemeeleliste võimetega' lakkavad peagi olemast, kuna kõigil saavad olema võimed suhelda ja võtta ühendust kõikide kuningriikidega. Me oleme tänulikud neile, kes tõeliste valguse kanaldajatena on vabatahtlikult inimkonda teeninud, kuna see on inimkonna vaimsele ärkamisele suuresti kaasa aidanud.

Seda inimkonna teenimise viisi, mis viimaste kümnendite jooksul aina kasvanud on, võib võrrelda uinuvale inimkonnale teed juhatava valgusmajakaga. Sellest hoolimata vaatleme seda teenust kui vaid ajutist faasi inimkonna vaimsel ärkamisel. Peagi jõuab kätte aeg, mil igaüks peab saama iseenda „valgusmajakaks“ ning avanema oskustele ja kingitustele, mis tema enda südames juba olemas on. Mõne aasta pärast muutuvad kõik siia planeedile kehastusse jäänud täielikult telepaatilisteks ja need, seni inimkonda kanaldajatena aidanud on, jätkavad teenimist muul viisil.

Tasakaaluks käbinäärme suurenemisele toimub südametśakras asuva püha südameruumi suurenemine. Need kaks koos töötavat energiakeskust võimaldavad käbinäärme aktiivsuse suurenedes toimida Jumaliku Armulisuse võnkesagedusel. Ilma armastuse tasakaaluta, kaastunde ja tõelise austuseta kaasinimeste pühaduse suhtes, võib suurenenud informatsiooni hulk saada inim-ego poolt manipuleeritud ja evolutsiooni kulg pidurduks järjekordselt. Kõikide mitteverbaalselt kommunikeeruvate tsivilisatsioonide kõrgeimaks eesmärgiks peab saama, olla täielikult toetav ja alistuv terviku kõrgeima hüvangu nimel. Inimestevaheline hoolivus ja tõerääkimine peab toimuma kõrgeimatel tasanditel. Samuti tuleb kõigil austada iga indiviidi südame privaatsust, et kommunikatsioon sellel tasandil saaks olla täiesti avatud ja tõhus.

Käbinäärme poolt vastu võetud informatsioon peab alati olema saanud kinnituse südame teadmise poolt. Sel moel on Ustav Meel Ustava Südame teenistuses ning kogukonna ja Jumaliku Armulisuse võimalus planeedil kogub jõudu.

Ajuripatsil on inimkeha evolutsioonis oma osa täita.
Endokriinsüsteem on piirangute hoidla, loodud duaalsuse ja inimkonna eraldatuse õppetundide poolt.

Autoimmuun-haiguste kasvul on tegelikult otsene seos pikaajalise murega, mida paljud hinged on eraldatusetunde kaudu läbi elanud. Kuid nüüd saab ajuripats oma piirangutest vabastatud ja füüsiline keha olema jälle suuteline end taastama ja oma energiad kõige täiuslikumal määral korrastama.

Ja jälle on teadliku taotluse energia see, mis päästab valla tervendavad energiad. Saanud teadvuse poolt informeeritud, vastavad inimkeha täiustatud organid kõige jõulisemal moel. Inimkeha on kompleksne ja siinkohal ei saa hoida kaht organit ülejäänutest lahus. Individuaalsel tasandil tuleb teha palju tööd, et keha kõigi organite mürgitatust neutraliseerida ja neid virgutada.

Et saada teada, milline on minu jaoks see parim samm, on soovitav rääkida konkreetse organi algelementidega. Väga soovitatav on konsulteerida energiaspetsialisti, tervendaja või kehatöö tegijaga.
Maa peale on tulemas palju uusi energiatöö vorme, mis muudavad füüsilise, mentaalse ja emotsionaalse tasakaalutuse raviviise. Leidke nad ja võtke kasutusele, sest nüüd on kõigil aeg hakata kõige sügavamail tasandeil vääriliselt hindama seda tõelist kingitust, mida inimkeha ju on. Õiglaselt viitavad teie muistsed pühakirjad kehale kui Jumala templile. Just teie teadlik osalemine keha tervendamises ja muundamises võimaldab teil luua sellised kehad, milles tahate elada.

Oma keha kui Jumaliku vaimu varamu armastamine on sama tähtis, kui oma vaimu terviklikkuse armastamine

Ainult siis, kui teha seda globaalsel tasandil, saavad toimuda kõik teie soovitud muudatused oma toidu tagavarade ja globaalse tervendamisviiside osas. Juba praegu hakkavad suure tervendamis- ja taastamisvõimega vahendid ja ained tungima põhitrendi turgudele ja teadvusse. Teie võime uskuda uutesse tervendamisvormidesse ja nende pidev toetamine, võimaldab seda laadi nihkel kogu planeedil aset leida. Noorendamise ja vana tervendamise imelised templid, mida te nii väga soovite oma tuleviku reaalsusse, on tegelikult kohal.

Nad eksisteerivad endiselt nende imede kavandajate ja esialgsete ehitajate teadvuses. Nad eksisteerivad nende inimeste energeetilises mälus teie hulgast, kes kogesid seda teistel aegadel. Kuigi nad võivad olla hävitatud oma kolmanda dimensiooni aspektis, eksisteerivad nad endiselt täielikult kõrgemates dimensioonides, olles kordi suurenenud oma algsete taotluste ja eesmärkide potentsiaalilt. Te võite ammutada neid energiaid igal ajal, ilma eriliste raskuste või rahalise kulutuseta.

Vaja on vaid vaigistada oma meel, avada süda, seada taotlus ühenduse loomiseks ja energiate kogemiseks enda tervendamise eesmärgil ning lubada protsessil toimuda.

Kuni võimaldate endale igapäevaselt piisavalt aega nende energiate hingamiseks ja kehasse imbumiseks, käivitategi protsessi ja olete tunnistajaks erakordsetele tulemustele.

Vaid läbi taotluse ja Jumalikule Armulisusele alistumise väe, võib igal ajal magnetina neid energiaid oma auravälja tõmmata. Ja taaskord on võimalik nautida nende energiate toetust. Vorm ei pruugi kajastuda algsel kujul, kuid energia on sama.

Kristallmaatriks-arvuti võib asendada kristalltemplit, toime on sama.

Tundke ära need vahendid ja tervendajad enda ümber ja usaldage neid sellisena nagu nad tänasel päeval on. Eelseisvatel aegadel võib-olla soovite neid templeid taas luua, kuid ilma muistseid tööriistu esmalt ära tundmata sellisena nagu nad tänasel päeval on, ja ilma kõigepealt iseennast täiel määral ära tundmata, ei saa neid potentsiaale manifesteerida. Taevas eksisteerib nüüd meie ümber siin planeedil. Ta võib olla nähtav vaid vähesel määral, kuid tunnustage kõiki, kes töötavad selle paradiisi loomise nimel, ja te toetate ülemaailmse paradiisi võimalikkust.

 

Ärge kurvastage selle üle, mis läinud, vaid hoopis tähistage seda, mis on taas nähtavale tulemas.

Ole enda vastu õrn, kes teine saab sind rohkem armastada kui mitte sina ise !!!

Raamatust ''Kõiki, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult''

...Sisukord

Kõik, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult

Candice B.Pert koos Nancy Marriottiga

Dr. Candice Pert on rahvusvaheliselt tunnustatud psühho-farmakoloog. Ta on avaldanud üle 250 teadusliku artikli ja esinenud kõikjal maailmas leongutega farmakoloogia ja neuroanatoomia vallas ning oma uut uurimissuunda esindavate ettekannetega emotsioonide ning keha ja meele seoste alal.

Mare Pork, Tallinna Ülikooli kliinilise psühholoogia professor ütleb:" See raamat pakub mõtlemisainet psühholoogidele, arstidele, õpetajatele, vaimsete praktikatega tegelejatele ja kõigile neile, kes oma tegevusega mõjutavad teiste inimeste käekäiku."

Dr.C.B.Pert avastas oma mikroskoobi all, et tunded on tegelikult keemilised ained, mis võivad teid aidata või teile haiget teha. Neuropeptiidid on bioloogilised sõnumitoojad , mida aju saadab mööda keha laiali ning mille võtavad vastu kõikide kudede, organite ja kehaosade rakkudes asuvad retseptorid. See tähendab, et teie füüsiline mina registreerib iga viimase kui sõna, mida usute ja lausute.

Käesolevas raamatus näitab Candice Pert, kuidas teadvus muudab teie keha, tervist ja isegi teid ümbritsevat keskkonda. Kui toote oma igapäevaellu tõelise teadlikkuse, hakkate tervendama kõigepealt iseennast ning seejärel oma maailma. Sedamööda, kuidas arenete ning isiklikul tasandil paremaks muutute, peegelduvad positiivsed muutused ka teid ümbritsevatele inimestele. Sarnaselt peegelsiledasse tiiki heidetud kivikesega, mis põhjustab tasase lainetuse, muutub teie teadvuse arenedes pikkamööda ka teid ümbritsev üldine vaimsus.

Kõige olulisemaks indikaatoriks selle kohta, kui terve te olete ja kui kaua elate, on teie endast lugupidamise ja eneseväärtustamise tase. Te ei võimalda endale iial enamat, kui tunnete end väärivat, ning mitte keegi teine ei sea teile piiranguid - te teete seda ise teiste kaudu.

Niipea, kui oma suhtumist muudate, mõistate, et teie eesmärk on arendada endas üha suuremat armastust, tarkust ja altruismi. Kui juba tõsimeelne meditsiiniteadlane väidab, et selline asi on võimalik, on see võimalik kõigil, ka teil.

Nii et kinkige endale elu, mida olete alati ihanud ja alustage sellega juba täna!

Just siin peitubki võti, et tunda end hästi ja jumalikult!

 


Loodusega seotud õnnistused

...Sisukord

Üks parimaid viise, kuidas Emakest Maad tänada ja tema õnnistustest osa saada, on häälestada end aastaaegadele ja tajuda nende heldust.Loodusekummardamine keskendub kaheksale aastaaegadega seotud pühitsusele, mis austavad iga aastaaja ainukordseid ande. Selline tegevus on ühtaegu naudingut pakkuv ja püha ning võimaldab sul tajuda nii kehalisi rõõme kui ka vaimset tähendust. See on tore moodus, et tunda end Emakese Maa poolt hoituna ja kaitstuna.

 

Mine iga pühitsuse ajal või selle paiku jalutama, tunneta tuuleõhku, maastikku enda ümber ja kõiki muljeid, mis sinusse kogunevad. Kirjuta päevikusse meeldivaid tähelepanekuid looduse kohta, kirjuta luuletusi, maali pilt, küpseta kook või valmista mõni eriline roog. Peagi hakkad sa tundma kasvavat ühtekuuluvust maaga, tema rikkust ja enda sugulust temaga. See annab väge sulle ja kõigele, mida sa teed. Iga aastaga see tunne aina kasvab.

 

KAHEKSA AASTAAJALIST PÜHITSUST

 

Kevadine pööriöö

21.märtsi kevadine pööriöö on koorumise, tärkamise aeg. Korista maja, korralda puuistutamise tseremoonia, põleta kollaseid ja kevadrohelisi, oranže ja sandlipuukarva küünlaid. Piserda oma ümbrusse ja aeda pühitsetud vett.

 

Volbriöö

Seda pühitsetakse 30.aprillil, see on ilu, põnevuse, pidude, kohtamiste ja armupidude aeg. Põleta sügavroosasid, ilang-ilang- ja koriandri-küünlaid. Korralda sõpradele tore kevadine koosviibimine. Pühitse oma keha, su keha on Kõiksuse kingitus. Masseeri küünlavalgel oma keha, paludes Armujumalanna õnnistust. Näita selle erilise massaažiga, et sa austad ja hoiad teda.

 

Jaaniöö

See toimub 22. juunil ja on täitumise, magususe, grilliõhtute, lillefestivalide ja erilistesse kohtadesse või kiviringidesse korraldatud palverännakute aeg. Põleta tugevate lilleliste värvidega, roosasid ja germaaniumivärvi küünlaid. Kõnni ja tantsi paljajalu mööda maad

või lama alasti maa peal.

 

Esimese leiva päev

See kuupäev, 31.juuli, tähistab lõikust, saavutust, lõikuspühitsusi, küünipidusid, teraviljapõldude ja põlluringide külastamist. Põleta kuldseid ja punaseid, viiruki- ja nelgiküünlaid. Põimi kokku 3 nisukõrrekimpu, et su kodukolde ääres on alati tervist, tarkust ja jõukust.

 

Sügisene pööriöö

21.septembril pühitsetav pööriöö on unistamise, säilitamise, lõikusaja einete, meditatsiooni ja koosõppimise aeg. Mine marjule, seenele, rabamatkale. Põleta purpurseid, küpressi- ja sidrunpalsamiküünlaid. Aseta oma padja alla ametüst ja pane tähele, millised unenäod sul tulevad.

 

Hingedepäev

See toimub 2.novembril ja on salapära, vaimuharimise, iidsete teadmiste, jutuvestmise aeg.

Külasta esivanemate haudu, põleta valgeid või musti, patšuli- ja mürriküünlaid. Kirjuta paberilehele kõik, mis peab su elust kaduma ja põleta see ära.

 

Jõulud

Jõulud on 22.detsembril. See on ühtlasi pööripäev ja tähistab taassündi, rõõmu, kinkimist ja perekondade kokkusaamist. Põleta punaseid ja rohelisi küünlaid, mändi ja viirukit. Meisterda ja riputa puu külge oma suurima soovi sümbolkuju (šokolaadist münt rikkuse või lapsingel uue beebi jaoks), et see võiks tuleval aastal täituda.

 

Küünlapäev

Seda pühitsetakse 2.veebruaril, see on puhtuse ja loovuse aeg. Tee midagi loovat , tee mõni otsus või plaan sõpradega ettevõtmise jaoks. Põleta valgeid küünlaid, lavendlit ja sidrunit. Käi küünlaga läbi maja/korteri ja õnnista iga tuba valgusega.

 

Ole tänulik iga päev, selle imelise elu eest , mida sa elad!

Kõiksus armastab tänulikke inimesi !

 

 

Maaühendus annab elujõu

...Sisukord

Kadi Kütt         http://www.joogateraapia.ee/teraapia/uudised/maauhendus-annab-elujou-ja-vastupidavuse

"Ma olen õigel ajal õiges kohas. Ma tunnen end turvaliselt. Ma tean, mida tahan. Ja isegi siis, kui asjad ei kulge planeeritult, olen ma kannatlik ja usaldan kõike, mis on." Eks ole kadestamisväärne suhtumine? Võib kindlalt väita, et sellisel inimesel on juured sügaval maas – ta teab, kes ta on ja kust tuleb, millised on ta vajadused. Ta on rahulik ja tasakaalus. Ta on paindlik ja kohaneb kergesti muutustega. Suure tõenäosusega on tal ka hea füüsiline tervis. See on inimene, kel on hea maaühendus.

Miks on maaühendus vajalik?

Nii nagu puul on juured, mis teda maas hoiavad, on meie juured meie jalatallad. Jalatallad võtavad vastu maaenergia, mis mööda jalgu üles liikudes siseneb verre ja keha kudedesse. Energiajäägid, mida keha enam ei vaja, peaks välja pääsema, kuid kui puudub maaühendus, siis keerleb energia kehas ja ummistab energiasüsteemi. Sellist jääkenergiat ei saa aga inimene kasutada, see risustab energiasüsteemi ja toob lõpuks kaasa füüsilised haigused.
Seega on kõigepealt maaühendust vaja energiajääkide kehast välja viimiseks. Teiseks saame maandamise abil vajaliku kontakti oma kehaga ja suudame tunnetada kogu keha varvastest peani. Nii pole karta, et mõni haigus ootamatult ligi hiilib.  
Et suudaksime oma eesmärke, nii isiklikke kui tööaalseid, täita, on vaja maise ja vaimse energia liitu. Just maaühendusega saame endasse maist energiat. See aitab meil tugineda oma  väärtustele, omadustele, annetele ja kogemustele ning annab vajaliku elujõu, et unistusi ja plaane ellu viia.

Kui maaühendus on kehv

Miks maaühendus aeg-ajalt nõrgeneb või hoopis ära kaob? Sageli on siin kaasaaitajaks üleelatud trauma või haigus. Maandus kipub nõrgaks jääma ka siis, kui elus toimub mingi oluline muutus – elukoha vahetus, lapse sünd, lähedase surm, töökaotus vms. Igapäevane rutiin on häiritud, pind kaob jalge alt ja energia vaba liikumine ongi takistatud.
Ummistus energiaringes võib tekkida ka siis, kui inimene tegeleb aktiivselt oma vaimu arendamisega. Süsteemis ringleb sel juhul suurem hulk tavalisest kõrgema vibratsiooniga energiat ja see toob kaasa seisundi, mil inimesel on piltlikult öeldes pea pilvedes ja jalad maast lahti. Kui selline inimene end teadlikult ei maanda, siis on jällegi energia liikumine kehas häiritud.
Maaühenduseta inimene ei tunneta oma keha, ei tea oma vajadusi ega oska tähele panna tundeid. Tal on hirm jääda laias maailmas teiste toetuseta. See hirm sunnib tõmbuma kaitsesse ja ümbritsema end jäikade uskumustega. Või hoopiski liialdama söögi-joogi ja muude meeleliste naudingutega, sest kuskilt peab ju head enesetunnet hankima.
Füüsiliselt on selline inimene väheaktiivne, talle on iseloomulik energiavaegus, vähene keskendumisvõime ja ülesöömise tõttu tihti ka kaaluprobleemid. Sageli kimbutavad labajalgade ja pahkluudega seotud hädad, ka immuunsüsteemi seisund pole kiita.

Pane energia jalgades liikuma!

Erinevates distsipliinides on spetsiaalseid maandamisharjutusi, mida aeg-ajalt peaks tegema igaüks. Need suurendavad sisemist rahu ja tasakaalu ning annavad vajaliku paindlikkuse elu muutuste keerises.

  • Koputa jalataldu kordamööda vastu maad. Nii mõjutad olulisi energiapunkte taldade all ning äratad ellu jalad ja nende kaudu kogu organismi.
  • Seisa sirgelt, käed keha kõrval. Pind jalge all peaks olema kõva ja kindel. Tõsta mõlemad kannad maast lahti (kuid mitte rohkem kui paar-kolm sentimeetrit) ning hakka kandadega vastu põrandat põntsima. Tee seda üsna kiires tempos. Põntsimine peaks olema parasjagu nii tugev, et kerge põrutus on tunda kogu kehas, isegi peas. Puhka vahepeal ja korda siis harjutust.
  • Seisa või istu sirge seljaga, tallad kindlalt maas. Kujutle, kuidas maapinnast tõuseb punane energia ning siseneb su vasakusse jalatalda. Lase sel voolata mööda jalga ja selgroogu üles kuni peani. Sealt liigub energia mööda paremat kehapoolt ja paremat jalga jälle alla kuni suubub maasse. Koos energiaga annad maapinda ära kõik, mida sa enam ei vaja.
  • Energiaummistuste vastu aitab hästi ka jalatšakrate (asuvad pahkluude juures) puhastamine soolalahusega. Täida klaas veega ja lisa 2 spl meresoola. Sega, kuni sool on lahustunud. Heida pikali või istu, pisut harkis jalad ette sirutatud. Aseta klaas soolalahusega pahkluude vahele põrandale. Lõõgastu 10-20 minutit. Meresoola lahus on energeetiliselt puhastava toimega ja tõmbab kõik energiajäägid enda sisse. Pärast protseduuri viska soolvesi ja pese hoolikalt klaas. 
  • Energia liikumist aktiveerib hästi raputamine, mis parandab ühtlasi ka verevarustust. Heida pikali kõvale tasasele pinnale ning tõsta jalad ja käed täisnurgas üles. Hoia õlad maas. Raputa käsi ja jalgu minut aega. Puhka vahepeal ja korda harjutust. Kätes ja jalgades on väga suur hulk kapillaare. Raputamisel tekib kapillaarides lisavibratsioon, mis sunnib neid tihedamini kokku tõmbuma ja veel aktiivsemalt verd edasi tõukama. See harjutus asendab sörkjooksu, välistades samas koormuse südamele ja liigestele.
  • Suur osa joogaasanatest aitavad end maandada ja loomuliku energiaringe taastada.
  • Käi suvel võimalikult palju paljajalu. Eriti kasulik on teha seda hommikukastega – äratab unise keha ja vaimu hetkega!
  • Tantsi! Parimad on etnilised rütmid ja trummimuusika.
  • Kui su liigesed on terved ja ülekaal ei vaeva, siis käi jooksmas.
  • Õpi end kuulama ja oma vajadusi tähele panema. Kui pöörad tähelepanu kõigele, mis on sinu jaoks hea, tervislik ja toitev, oled piisavalt maandatud.

Samal teemal:
S. Norkola "Sinagi võid ravida. Bioenergia ja selle võimalused", Sinisukk & Co 1994
Katsuzo Nishi "Kuldsed tervisereeglid", Loitsukeller 2000
A.Wauters "Tšakraraamat", Varrak 2007
C. Dale "Uus tšakraravi. Murranguline tervenemismeetod", Nebadon 2003

Jumalik muundumine

...Sisukord

Katkend Dan Browni raamatust

 

KADUNUD SÜMBOL , Ersen 2010

 

Täna kasutatakse inimkonna kõige uusimaid leiutisi inimese kõige iidsemate ideeede uurimiseks. Noeetika võib olla küll uus, kuid tegelikult on see maailma vanim teadus - inimmõtte uurimine. Ja me saame teada, et muistsed inimesed mõistsid tegelikult mõtet hoopis sügavamalt kui meie praegu.

Iidsed tekstid tegelevad pidevalt inimvaimu jõuga. Veedad kirjeldavad inimvaimu energia voogu. "Pistis Sophia" kirjeldab universaalset teadvust. "Zohar" uurib inimvaimu olemust, šamanistlikud tekstid ennustasid eemalt ravimise mõttes Einsteini "kaugmõju". See kõik on juba olemas!

Ja piiblist ei maksa mitte rääkidagi!

Tasub lugeda Isaac Newtoni esoteerilisi kirjutisi piibli kohta. Kui hakkad mõistma piibli varjatud mõttega tähendamissõnu, siis mõistad, et piibel uurib inimvaimu.

Piibel käsib meil ehitada "oma templit" ... templit, mille peame ehitama "ilma tööriistadeta ja kära tegemata". Pühakiri ütleb, et sinu keha on tempel.

Pühakiri mõistab meis uinuvat jõudu ja kutsub meid seda rakendama... kutsub meid ehitama oma Vaimutempleid.

Pühakiri kirjeldab detailselt füüsilist templit, mis koosneb kahest osast - välimine tempel on pühapaik ja sisepühamu pühamuist pühim. Neist kaht osa eraldab teineteisest õhuke loor.

Kas oled inimese aju tegelikkuses näinud?

See koosneb kahest osast - välimist nimetatakse kõvakestaks ja sisemist pehmekestaks. Neid kaht osa eraldab ämblikuvõrkkest - võrgutaolisest koest loor.

Inglise keeles temple, tähendab nii pühakoda, kui ka meelekohta.

Joogide meditatsiooni ajal tehtud aju-uuringud on täheldanud, et ajus käbinääre toodab inimese sügava keskendumise seisundis vahataolist ollust. See ajusekreet ei meenuta midagu muud inimkehas. Sellel on uskumatu ravitoime, see suudab sõna otseses mõttes rakke uuendada ning võib olla üks põhjus, miks joogid nii kaua elavad. See on reaalne teadus.

Sellel ainel on kujuteldamatud omadused ning seda suudab tekitada üksnes ülimalt häälestatud sügavas keskendumise seisundis vaim.

Seesama imeline aine esineb läbivalt ka iidsetes saladustes: jumalate toit, jumalate nektar, elueliksiir, nooruse allikas, tarkade kivi, ambroosia, kaste, ojas, SOMA.

Aju käbinääre esindab Jumala kõikenägevat silma (Ajna tšakra-kolmas silm, täpp hindude otsaesisel...).

Aastaid on uuritud muistsete inimeste kinnitusi inimese tohutu vaimuväe kohta ja nüüd näitab teadus meile, et selle võimu omandamine on reaalne füüsiline protsess. Kui meie aju õigesti kasutada, suudab see vallandada jõude, mis on sõna otseses mõttes üleinimlikud. Nagu paljud iidsed tekstid, uurib ka piibel üksikasjaliselt kõigi aegade keerukaimat masinavärki.... inimvaimu.

Muistsetele inimestele olid teada paljud neist teaduslikest tõdedest, mida meie praegu avastame. Mõne aasta pärast on nüüdisaegne inimene sunnitud tunnistama seda, mis on praegu veel mõeldamatu: meie mõttejõud tekitab energiat, mis on suuteline muundama mateeriat. Osakesed reageerivad meie mõtetele... mis tähendab, et meie mõtted suudavad muuta maailma.

Meie füüsiline keha on aegade jooksul arenenud, kuid meie vaim loodi Jumala palge järgi. Me vaatame kogu maailmas taeva poole, ootame Jumalat... mõistmata, et Jumal ootab meid.

Me oleme loojad, ometi mängime naiivselt "loodute" rolli. Me näeme ennast abitute lambukestena, kes kogunevad ümber Jumala, kes meid lõi. Me põlvitame nagu hirmunud lapsed, anume abi, andestust, õnne. Ent kui me mõistame, et me oleme tõepoolest loodud Jumala näo järgi, hakkame mõistma, et meiegi peame olema Loojad. Kui me sellest aru saame, löövad uksed inimpotensiaalile valla.

Filosoof Manly P.Hall on öelnud:"Kui Looja poleks soovinud, et inimene oleks tark, poleks ta kinkinud talle teadmise vaimuannet ".

Kui me hakkame oma tõelist väge rakendama, on meil tohutu kontroll oma maailma üle. Me suudame tegelikkust kujundada, selle asemel, et sellele pelgalt reageerida.

Kui mõtted mõjutavad maailma, peame olema oma mõtetes väga ettevaatlikud. Ka destruktiivsetel mõtetel on mõju ja me kõik teame, et hävitada on hoopis lihtsam kui luua.

Mis paneb mind uskuma, et ma suudan oma vaimujõuga füüsilist mateeriat muuta ja sõna otseses mõttes tuua kõik esile, mida soovin....?

Kui sulle antakse viiul ja öeldakse, et sa suudad seda kasutada uskumatu muusika esiletoomiseks, siis on see tõsi. Sul on see võime olemas, kuid sa vajad selle esiletoomiseks tohutul hulgal harjutamist. Sama lugu on ka oma mõttejõu kasutamisega. Hästi suunatud mõte on õpitav oskus. Kavatsuse realiseerimiseks on tarvis laseritaolist keskendumist, täielikku sensoorset visualiseerimist ja sügavat usku. Seda on teaduslaborites tõestatud. Ja täpselt nagu viiulimängu puhul on inimesi, kellel on selleks suurem kaasasündinud anne.

Mõtle ajaloole ja lugudele imepäraseid vägitükke korda saatnud valgustatud vaimudest!

Teadus on juba tõestanud ja näinud, kuidas inimesed muudavad vähirakud terveteks rakkudeks neist lihtsalt mõeldes.

Kõik suured teaduslikud läbimurded on saanud alguse lihtsast ideest, mis ähvardas kõik meie tõekspidamised pea peale pöörata. Lihtsa avalduse üle "Maakera on ümmargune" irvitati kui täieliku võimatuse üle, sest enamik inimesi arvas, et siis voolaksid ookeanid planeedi pinnalt tühjaks.

On need, kes loovad... ja need, kes maha rebivad!

See dünaamika on eksisteerinud igavesti. Kuid viimaks leiavad loojad uskujaid, uskujate arv saavutab kriitilise massi ja äkki muutub maakera ümmarguseks.

Arusaam muutub ja sünnib uus tegelikkus.

Meie ülesanne on koguda kokku see, mis on laiali pillutud; luua kaosest kord ja leida Ühesus.

Avaldumas on iidne salatarkus APOTEOOS - inimese ülenemine Jumalaks,

Jumalik muundumine.

 

Täieliku vastutuse printsiip

...Sisukord

Täieliku vastutuse printsiip

HO’OPONOPONO Joe Vitale

Kaks aastat tagasi kuulsin terapeudist, kes ravis terveks terve osakonna kriminaalse taustaga vaimsete häiretega patsiente, ilma isegi nendega kohtumata. Psühholoog, uurides kinnipeetava haiguslugu, vaatas enese sisse, et leida põhjust, kuidas ta oli selle haiguse loonud.

Kui ma esmakordselt seda lugu kuulsin arvasin, et tegemist on linnalegendiga. Kuidas saaks keegi ravida teist inimest, ravides ennast? Kuidas suudaks, isegi parim eneseabi meister, terveks ravida kriminaalsete kalduvustega psühhopaati? See oli täiesti arusaamatu ja ebaloogiline, viskasin selle loo peast.

Lugu kuulsin uuesti aasta hiljem. Kuulsin, et terapeut oli kasutanud Hawaii ravimeetodit nimega ho’ oponopono. Ma polnud kunagi midagi sellest kuulnud, ent nüüd ei läinud lugu mul enam meelest. Kui selles loos oli natukenegi tõtt, pidin rohkem teada saama. Olin aru saanud “täieliku vastutuse” tähendusest, kui olukorrast, kus olen vastutav selle eest, mis ma mõtlen ja teen. Sellest väljaspool asuv ei ole minu teha. Arvan, et enamik inimestest näeb vastutust sellisena. Me oleme vastutavad oma tegude eest, mitte kellegi teise – see ei ole hoopiski nii.

Hawaii terapeut, kes need vaimselt tasakaalutud inimesed terveks ravis, õpetas mulle täieliku vastutuse kohta uut perspektiivi. Tema nimi on Dr. Ihaleakala Hew Len. Meie esimene telefonivestlus kestis arvatavasti terve tunni. Palusin tal mulle rääkida kogu oma lugu tööst terapeudina. Ta selgitas, et oli neli aastat töötanud Hawaii riiklikus haiglas. Osakond, kus nad hoidsid kriminaalse taustaga psühhopaate, oli ohtlik.

Psühholoogid lahkusid töölt peale ühte kuud. Töötajad olid sageli haiguslehel või lihtsalt lahkusid töölt. Inimesed kõndisid osakonnas ringi seljaga vastu seina, kartes patsientide rünnakuid. See oli olnud meeldiv koht, olgu siis elamiseks, külastamiseks või töötamiseks.

Dr. Len ütles mulle, et ta ei kohtunud ühegi patsiendiga. Ta lihtsalt tutvus nende haiguslugudega oma kabinetis. Nendega tutvumise ajal, tegeles ta iseendaga ja patsiendid hakkasid paranema.

Ta ütles mulle, et paari kuu pärast, patsiendid, kes varem olid pidanud olema ahelates, lasti vabalt ringi liikuma. Teised, kellele varem oli manustatud suurtes kogustes ravimeid, ei pidanud neid enam võtma. Ja neile, kelle puhul ei tulnud varem kõne allagi asutusest välja saamine, kirjutati sealt välja. Olin hämmelduses. Ta lisas, et see ei olnud veel kõik, ka töötajad hakkasid hea meelega tööle tulema. Pidev töötajate vahetumine ja puudumine töölt lõppes. Lõpuks oli neil vajalikust rohkem töötajaid, sest patsiente jäi vähemaks ja töötajad tulid kõik tööle. Tänaseks on see osakond suletud.

Siin pidin ma esitama miljoni dollarilise küsimuse: “Mida sa tegid enese sees, mis neid inimesi sedasi muutis?”

“Ma lihtsalt tervendasin seda osa minust, mis oli nad loonud,” vastas ta. Ma ei saanud aru. Dr. Len selgitas, et täieliku vastutuse võtmine tähendab vastutamist kõige eest, mis su elus on, lihtsalt selle pärast, et see on seal – on see sinu vastutusel. Põhimõtteliselt tähendades, et kogu maailm on sinu enese looming.

Uh. Seda oli liiga palju allaneelamiseks. Võtta vastutus enese tegude ja sõnade eest on midagi aga võtta vastutus kõigi tegude ja sõnade eest minu elus, on hoopis midagi muud. Ometi on tõene, et kui võtad täieliku vastutuse oma elu ees, siis kõik, mis sa näed, maitsed, puudutad või koged ükskõik mil moel, on sinu vastutusel, sest see on sinu elus. Nad ei eksisteeriks, kui ei oleks osa sinu seest projekteeritud välismaalimast. Probleem ei ole neis, vaid sinus ja et neid muuta, on sinul vaja muutuda.

Saan aru, et seda on raske aduda, seda enam aktsepteerida ja selle järele elada. Süüdistamine on vastutuse võtmisest palju lihtsam. Dr. Len’iga rääkides sain aru, et tervendamine tema ja ho’ oponopono ravimeetodi puhul tähendab enese armastamist.

“Kui soovid parandada oma elu, tuleb sul oma elu tervendada. Kui soovid kedagi tervendada, isegi vaimsete häiretega kurjategijat, teed sa seda tervendades ennast.”

Küsisin Dr. Len’ilt kuidas ta ennast tervendas. Mida ta täpselt tegi, kui vaatas patsientide haiguslugusid?

“Ma lihtsalt korrutasin: ‘palun andesta’ ja ‘ma armastan sind’,” selgitas ta.

See on kõik?

“See on kõik.”

Tuleb välja, et enese armastamine on parim viis enese arendamiseks ja kui seda teed, paraneb ka maailm sinu ümber.

Toon teile näite, kuidas see toimib: keegi saatis mulle e-kirja, mis mind endast välja viis. Varem oleksin proovinud sellega toime tulla töötades oma energiakeskustega ja lihtsalt üritades olla mõistlik inimesega, kes sellise kirja saatis.

Seekord otsustasin kasutada Dr. Len’i meetodit. Korrutasin enesele vaikselt ‘palun andesta’ ja ‘ma armastan sind’, ma ei pöördunud sellega kellegi konkreetse poole. Lihtsalt üritasin äratada armastust, et tervendada enese sees seda, mis oli praeguse olukorra loonud.

Tunni aja pärast sain samalt inimeselt uue e-kirja. Ta vabandas oma eelneva sõnumi pärast. Pidage meeles, et ma ei võtnud midagi ette ‘välispidiselt’, et minu ees vabandataks. Ma isegi ei vastanud tema kirjale. Lihtsalt öeldes ‘ma armastan sind’, olin mingil viisil tervendanud eneses midagi, mis oli selle kirja kirjutaja loonud.

Hiljem osalesin ho’oponopono seminaril, mida juhatas Dr. Len. Praeguseks 70 aastane, loetakse teda šamaanist vanaisaks ja ta on aktiivsest tegevusest tagasi tõmbunud.

Ta kiitis mu raamatut ‘Külgetõmbe faktor’ (‘The Attractor Factor’). Ta selgitas, et kui ma ennast arendan, tõuseb ka mu raamatute vibratsioon ja igaüks võib seda tunda, kui neid loeb. Lühidalt: kui arendan ennast juhtub see ka mu lugejatega.

Kuidas on raamatutega, mis on juba seal väljas, küsisin temalt.

“Nad ei ole seal kuskil,” ütles ta, taaskord hämmastades mind oma sügava arukusega. “Nad on endiselt sinu sees.” Kokkuvõtlikult: väljaspool asuv maailm tegelikult ei eksisteeri. Võtaks terve raamatujagu ruumi, et selgitada seda tehnikat põhjalikkusega, mida ta väärib.

Peaks piisama ütlemisest, et kui soovid midagi oma elus parendada, on ainult üks koht kuhu selle sooviga pöörduda saab: enese sisse. Kui sinna vaatad, tee seda armastusega.

*
Dr. Hew Len’ile õpetati dokroratuuris, et tema töö on teisi inimeis aidata. Veidi hiljem tutvustas talle Ho’oponopono protsessi Morrnah Simeona, keda kutstakse ka - Hawaii Elav Kingitus.

Morrnah õpetas, et ükskõik milline probleem meie ellu tuleb, on meil vaja vaadata ainult iseennast ja et: “Rahu algab minust”.

Ho’oponopono on protsess, mille käigus vaatame ainult enese sisse ja töötame pahnaga (mälestustega) iseendas (meie alateadvuses), sest kui ma kord saavutan tasakaalu Jumalikkusega, jõuavad selleni kõik; aga kui ma olen tasakaalust väljas, on seda ka kõik teised.

Ho’oponopono põhimõte on töötada Jumalikkusega, temale korrates: “Ma Armastan Sind; Vabanda palun; Palun andesta minule ja sellele mu sees, mis minu arusaamist piirab; Tänan Sind.”, ning lase siis Jumalikkusel teha omad korrektiivid, mis muudavad pahna (mälestused) su alateadvuses tagasi Nulliks, ning siis sellest Tühjusest saab Jumalikkus taas esile tõusta.
*
Dr. Len ütleb, et teda treeniti inimesi aitama aga mõne aja pärast ta mõistis, et see ei toimi: “Kui ma mõistan, et maailm on minu sees ja et maailama muuta saan ainult enese sees.”
On vaja muuta seda, mis toimub minu sees (mälestused), mis tähendab 100%’list vastutuse võtmist.
Ho’oponopono: “Ma Armastan Sind; Vabanda palun; Palun andesta mulle ja sellele mu sees, mis mu arusaamist piirab; Tänan Sind.”, ja lase Jumalikkusel teha seda, mis parasjagu vaja, ilma igasuguste ootusteta.

Olen jõudnud arusaamisele, et minu maailm eksisteerib ainult minus.

Kui minu ellu tuleb “probleem”, ütlen: “Ma Armastan Sind; Vabanda palun; Palun andesta minule ja sellele minus, mis põhjustab valu; Tänan Sind.”
Lausesse “Ma Armastan Sind” on kätketud vigade tunnistamine ja andestamine, ning need on minu vastutusel.
Minu ülesanne on väga lihtne: võtan 100%’lise vastutuse kõige eest, mis minu sees toimub ja Jumalikkus hoolitseb kõige muu eest.


Hakka oma haigust armastama.

...Sisukord

Katkend Valeri Sinelnikovi raamatust

 " Hakka oma haigust armastama.

 Kuidas saada terveks ja elurõõmsaks."



Haiguste tekke peamised mehhanismid:

  • varjatud motiiv, see tähendab, et organism püüab haiguse abil ellu viia mingit positiivset kavatsust;

  • hävitavate mõtete tagajärg: haigus on meie mõtete ja käitumise peegeldus;

  • mineviku valus kogemus, läbielatud emotsionaalne vapustus;

  • sisendamise tulemus, haiguse loomine sisendusega;

  • kahemõtteliste lausete tarvitamine.



Niisiis:

  • inimesed ise loovad endale haigused, seega nad võivad ka ise need välja ravida, kui kõrvaldavad põhjused;

  • haiguste põhjused peituvad meis endis, mitte meist väljaspool; need on järgmised:

a) oma elu eesmärgi , tähenduse ja mõtte mittemõistmine;

b) universumi seaduste mittemõistmine ja järgimata jätmine;

c) alateadvuses ja teadvuses hukutavate tunnete, mõtete ja emotsioonide hellitamine;

  • haigus on signaal, mis annab märku, et harmoonia universumiga on rikutud; suhtuge oma haigusesse austusega; leppige oma haigusega ja tänage teda;

  • haigus on meie hukutavate mõtete, halva käitumise ja ebasobivate kavatsuste peegeldus, see on meie alateadvuse kaitse meid meie endi hävitavate mõtete või käitumise eest kaitsta.

Jooga-tee puhta rõõmuni

...Sisukord

Ükskõik, millise joogasuuna sa valid, kõige olulisem on meeles pidada, et jooga keskendub sinule ja sinu elule. See on teekond, kus sa avastad, kes sa oled ja õpid kuulama, mida su kehal sulle öelda on. Enda parem mõistmine aitab sul mõista teisi, kogeda meelerahuga maailma ja inimesi enda ümber.

Jooga olemus

Jooga on India filosoofia haru. Esimesed ülestähendused joogast on pärit veedadest ehk 5000 aastat vanadest India käsikirjadest. Sanskriti keeles tähendab jooga ühendust – eelkõige meie keha ja meele ühendust, aga ka selle Mina, mis paistab väljapoole, ühendust meie Tõelise Sisemise Olemusega. Kui me keha ja meel toimivad üksmeeles, siis valdab meid puhas rõõm. Seega pole jooga "millegi tegemine", vaid seisund - puhta rõõmu või õndsuse seisund. Muistsed India targad tähistasid seda sõnaga ananda ehk olemise õndsus. Me oleme kõik aeg-ajalt sellist head kuid raskestikirjeldatavat seisundit kogenud ("Oh, kui õnnelik ma olen!"), aga kipume sellest mööda vaatama või selle unustama. Jooga aitab neid hetki tähele panna ja pikendada.

Kui vaadata asjale pisut praktilisema poole pealt, siis jooga...

  • muudab meid painduvamaks ja tugevamaks
  • suurendab lülisamba elastsust ja teeb keha nõtkeks, parandab rühti
  • kõrvaldab lihaspinged
  • puhastab ja tugevdab siseelundeid ja parandab nende verevarustust
  • parandab seedimist
  • aitab sügavamalt ja täielikumalt hingata, õige hingamine aga muudab meele rahulikuks
  • suurendab nii kehalist kui vaimset tasakaalu
  • aitab kogu kehal kui terviklikul süsteemil harmooniliselt toimida
  • rakendab tööle meie enda loomulikud ressursid, meie sisemise tervendaja
  • suurim väärtus on see, et meil on alati käepärast allikas, kust ammutada energiat

Kellele jooga sobib

Joogaga tegelemiseks pole vaja erilisi andeid ega ettevalmistust. Joogat saavad harrastada kõik hoolimata vanusest, soost või eelnevast joogatamise kogemusest. Vajalik tingimus on vaid soov teha midagi selleks, et olla terve ja õnnelik. Alguses oleks hea teha joogat tunnis õpetaja käe all, kuna sedasi on kindel, et nii asendid kui hingamisharjutused saavad õigesti selgeks õpitud. "Õigesti" tähendab eelkõige mõõdukust ja võimetekohasust. Algajad kipuvad enamasti üle pingutama ja rohkem tegema, kui nende keha ja vaim parasjagu lubavad. Hiljem, kui joogaasendid on selged ja õige hingamisrütm käes, võib üksi kodus edasi harjutada.
Tõsisemate tervisehäirete või raseduse korral oleks vajalik konsulteerida arstiga ja kindlasti rääkida oma joogaõpetajaga. Nendel puhkudel oleks hea koostada spetsiaalne harjutuste programm.
Soovin Sulle julgust olla avatud ja uudishimulik – jooga abil võid leida rõõmsa ja õnneliku iseenda!

Joogi meelespea

...Sisukord

Üldised juhtnöörid

  • Joogaruum peab olema puhas ja värske õhuga. Seetõttu on kombeks jätta üleriided ja jalanõud ukse taha.
  • Joogatundi tulles lülita mobiiltelefon välja.
  • Rõivastus peaks olema avar, mitte pigistama ega liigutusi takistama. Väldi rõivaid, millel on pandlad, rihmad või nööbid.
  • Joogatunni ajaks võta ära ketid, sõrmused, käevõru ja kell, et need energiaringlust ei takistaks ega sind vigastaks.
  • Võta kaasa väike tekk või pleed, mille saad lõdvestuse ajaks peale võtta ja hingamisharjutuste ajaks istumise alla panna.
  • Paar tundi enne joogatundi ei ole soovitav tugevalt süüa, sest siis põhjustab töö kõhulihastega ebamugavustunnet.
  • Vahetult enne ega pärast joogatundi ära end füüsiliselt tugevalt pinguta. Kui rahulikud joogaasanad varustavad organeid värske verega, siis raske füüsiline pingutus "tõmbab" organitest vere ära lihastesse.
  • Ära võta kuuma dušši, vanni või sauna kohe pärast joogaharjutusi. See tõmbab vere siseorganitest nahapinnale ja lõhub joogaharjutuste loodud efekti. Soe dušš on hea enne joogatundi.

Et saaksid joogatunnist suurimat kasu...

1. Joogatund on aeg enda sisse vaatamiseks. Püüa end välismaailma helidest välja lülitada ja suuna tähelepanu rahulikule vaikusele enda sees.
2. Harjutuste ajal hinga vaid läbi nina. Hingamine peab olema kerge, pidev ja ühtlane. Jälgi pidevalt oma hingamist, et sa harjutuste tegemise ajal hinge kinni ei hoiaks.
3. Sirutuse ajal hinga sisse, pingutuse-painutuse ajal välja.
4. Ära tee äkilisi liigutusi – kõik toimub sujuvalt ja pehmelt. Liigutuste sujuvusele aitab kaasa sujuv ja sügav hingamine.
5. Ära sunni keha tahte abil või jõudu kasutades mingit asendit sisse võtma. Pinguta just nii palju, kui keha täna tahab ja suudab, harjuta oma liigeste ja lihaste vajaduste kuulamist. Nii joogas kui elus toob kannatlikkus vaid kasu.
6. Harjutused peavad olema nii mõnusad, et suudad neid sooritades naeratust näol hoida.
7. Kui tunned kuskil kehas pinget ja vastuseisu, siis hinga sellesse vastuseisu ja sa avastad, et vastuseis kaob ja painduvus suureneb. Vastuseis on suur energiasöödik – seepärast ole oma kehast teadlik kogu harjutamise vältel!
8. Valu annab märku, et on tarvis puhata ja sobivamal ajal jätkata.
9. Pane tähele asendeid, mida sul on keerulisem sooritada
– on Sul probleeme painduvuse, jõupuuduse või vähese tasakaaluga? Kasuta seda teadmist ka oma igapäevases elus.
– arenda vajadusel kas paindlikkust suhtlemisel, füüsilist jõudu ja vastupidavust või emotsionaalset tasakaalu.
10. Ära arvustada oma võimeid! Enda kritiseerimine ei aita kaasa edenemisele, vaid, vastupidi, tekitab energiablokeeringud. Jooga tähendab iseenda aktsepteerimist just sellisena, nagu sa oled.
11. Ära võistle teistega! Igaühel on oma eesmärgid ja tee nende saavutamiseks. Sa oled unikaalne.
12. Saavutad soovitud tulemuse märksa kiiremini, kui harjutad regulaarselt.

Kokkuvõtteks...
Ole enda vastu leebe, kuid ära unusta distsipliini! :-)

Lihtsad hingamisharjutused

...Sisukord

Igaühel on võimalik ka kodus oma hingamisharjumusi paremaks muuta. Vaja on vaid pisut aega (10-15 minutit iga päev) ja järjekindlust.

Kõhuhingamine

Istu sirge seljaga, hoia pea püsti ja õlad vabad. Algul võid teha harjutust ka selili lamades. Hinga sügavalt nii, et kõht liigub kaasa. Sisse- ja väljahingamine on ühepikkused.
Kas sel ajal, kui su kõht liigub sisse, hingad sa sisse või välja? Kui hingad sisse, siis oled üks paljudest valestitoimijatest. See on harjumus, mis on pärit koolist kehalise kasvatuse tunnist, kus kästi kõht sisse tõmmata ja rind ette lükata. Toimid õigesti, kui sissehingamisel liigub kõht ette, väljahingamisel tagasi selgroo poole.
Nüüd pane üks käsi rinnale ja teine alakõhule. Hinga jälle sügavalt sisse. Kumb käsi liigub rohkem? Kui liigub ülemine käsi, siis on hingamine pinnapealne. Nii täidame kopsust vaid 20%. Alumine, kõhul paiknev käsi peab liikuma rohkem.
Harjutuse kasu: Hingamine rahuneb ning muutub sügavamaks ja efektiivsemaks. Närvisüsteem lõõgastub, stress ja pinge kaovad.

Jooga täishingamine

Istu sirge seljaga, hoia pea püsti ja õlad vabad. Hoia üks käsi kõhul, teine rinnal. Sissehingamine toimub kolmes etapis:
1. kõht liigub väljapoole, diafragma liigub allapoole ja õhk tungib kopsu alumisse ossa,
2. roietevahelised lihased avardavad rinnakorvi ja tõmbavad õhu kopsu keskmisesse ossa,
3. rangluud tõusevad ja õhk liigub üles kopsutippudesse.
Väljahingamine on võimalikult sügav - justkui puutuks hingamise lõpus kõht vastu selgroogu.
Harjutuse kasu: Hingamine on võimalikult sügav, mistõttu paraneb oluliselt kogu organismi varustamine hapnikuga. Hapnikuga küllastunud veri parandab kõikide organite funktsioneerimist, muudab mõtted selgeks ja positiivsemaks.

Kabalabhati ehk "helendav kolp"

Istu sirge seljaga, hoia pea püsti ja õlad vabad. Hinga kaks korda sügavalt nina kaudu sisse ja välja. Seejärel iga kord sisse hingates paisuta kõhtu ja kiiresti välja hingates tõmba kõht sisse. Korda niisugust pumpavat hingamist 30-40 korda. Hingamine toimub kiiremas rütmis, kui on tavahingamine. Sisse- ja väljahingamise vahel pole pausi. Pumpamise lõppedes hinga kaks korda sügavalt (jooga täishingamine) ja kolmandal hingetõmbel hoia hinge kinni nii kaua, kui suudad. See moodustab ühe ringi. Kokku tee kolm ringi.

Pane tähele, et hingamine on justkui tagurpidi – rõhk on väljahingamisel ja sissehingamine on automaatne.

Harjutuse kasu: Selline forseeritud väljahingamine puhastab kogu hingamissüsteemi: eemaldab kopsude alaosast seismajäänud õhu ning teeb ruumi värskele, hapnikurikkale õhule. Hingamispeetus puhastab hingamisel kopsu jäävat õhku, aitab vabaneda kopsu kogunenud jääkainetest ning parandab hapniku omastamist. Harjutus stimuleerib ajutegevust ning toob kaasa selgemad mõtted ja parema keskendumisvõime. Harjutust regulaarselt tehes muutuvad silmad säravaks ja ilmekaks (sellest ka nimetus "helendav kolp").

Anuloma Viloma ehk vahelduv ninasõõrme hingamine

Istu sirge seljaga, hoia pea püsti ja õlad vabad. Vasak käsi on põlvel cin mudras, parem käsi on vishnu mudras, vajutades pöidlaga kinni parema ja sõrmusesõrmega vasaku ninasõõrme. Parem küünarnukk toetub rinnale. Nimetissõrm ja keskmine sõrm on surutud peopessa. Silmad on suletud ja meel fokuseeritud kulmude vahele ehk Kolmanda silma juurde.

Hinga välja. Suru parema käe pöidlaga parem ninasõõre kinni ja hinga neljani lugedes vasakust sõõrmest sisse. Nüüd hoia hinge kinni (suru ka mõlemad sõõrmed kinni) ja loe kuueteistkümneni. Seejärel hinga parema sõõrme kaudu kaheksani lugedes välja. Nüüd toimub sissehingamine paremast sõõrmest (neli sekundit), mille järel jällegi kuusteist sekundit hinge kinnihoidmist ning kaheksa sekundi jooksul väljahingamist vasakust sõõrmest. See on üks ring. Uus ring algab jälle sissehingamisest vasaku sõõrme kaudu. Tee harjutust 5-10 ringi. Edenedes võid pikendada rütmi: 5-20-10, 6-24-12.

Harjutuse kasu: Vahelduv üheninasõõrme hingamine puhastab närvikanaleid ja parandab ajupoolkerade omavahelist koostööd. See muudab meele selgeks ja rahulikuks. Hingamispeetuse ajal läheb rohkem süsihappegaasi verre ja sealt kopsudesse, kust see hingamisega väljub. Nii puhastub organism mürkidest.

Hingamise meditatsioon

Selle meditatsiooni abil saad teadlikumaks oma hingamisrütmist ja -viisist. Samuti aitab see reguleerida hingamist ning lõdvestada seeläbi keha ja rahustada meelt.

Istu sirge seljaga või lama mugavalt. Sule silmad.
Hinga nina kaudu sügavalt sisse ja välja. Tunneta, kuidas iga väljahingamisega keha lõdvestub ja muutub justkui raskeks. Kui kehas on pinge või väsimus, hinga see koos õhuga välja.

Teadvusta endale, kuidas sa sisse ja välja hingad. Ära püüa hingamist muuta. Jälgi lihtsalt, kuidas sa hingad, kuidas iga hingetõmbega tõusevad ja vajuvad ka rind ja kõht. On su hingamine rahulik ja sügav või kiire ja pinnapelane?

Iga kord, kui hingad sisse, lausu sõna "sisse", väljahingates ütle "välja". Iga hingamisega korda "sisse"..."välja"..."sisse"..."välja"... Keskendu südame piirkonnale ja tunneta, kuidas õhk liigub hingates su kehasse sisse ja sealt uuesti välja.

Kui tuleb mõni mõte, võta see lihtsalt vastu ja lase sel siis jälle minna ning too oma tähelepanu uuesti hingamise juurde. Kui muutud uniseks või meel on hajevil, too jällegi kogu tähelepanu hingamise juurde. Kui keskendud, siis meel rahuneb ja mõtetevaheline aeg hakkab vähehaaval pikenema.

Jätka seni, kuni tunned end mugavalt.

Pane nüüd tähele oma keha, liiguta oma sõrmi ja varbaid. Tunneta, kuidas keha ärkab ja täitub värske energiaga. Hinga paar korda sügavalt. Su teadvus on tagasi olevikus, sa oled iseendaga kontaktis. Ava silmad, soovi korral siruta end.

Loo endale rohkem aega

...Sisukord

Kadi Kütt

"Aeg on lõpmata pikk ja iga päev on anum, kuhu annab väga palju sisse kallata, kui tahetakse seda tõepoolest täita." (J. W. Goethe)

"Aeg on raha"

... on saanud meile nii iseenesestmõistetavaks, et tundub lausa loodusseadus olevat," kirjutab Stefan Klein raamatus "Aeg. Aine, millest koosneb elu". Me tormame ühelt kokkusaamiselt teisele, närvitseme kohe kukkuvate tähtaegade ja tegemata asjade pärast. Mõtleme raske südamega kõigele, mida tahaksime teha, kui vaid oleks aega. "Vahel on tunne, et aeg on haaranud meid keerisesse, mis kisub vääramatu jõuga kaasa," nendib Klein. Keegi ei taha teistest maha jääda ja nii surub ka aeglasema tempoga inimene hambad risti ja tõstab tempot. Kiirustamisest saab epideemia, kuni nõrgemad kokku varisevad.

Oleme kiirustamisest sõltuvad

"Aega ei ole," kõlab mantrana. Kui aga pisut asja uurida, siis selgub, et inimesed püüdlevad sageli hoopis ajapuuduse poole. Miks topitakse oma päevad kokkusaamisi-üritusi-trenne servani täis, kui ometi vaevab krooniline ajapuudus? Oleks ju mõistlik jätta regulaarselt kalendrisse täitmata kohad? Kuid täitmata aeg venib ja tekitab ebamugavust. See on aeg, mil tuleb olla silmitsi iseendaga, kuid see sobib vähestele. Kui väljastpoolt ühtki stiimulit ei tule, siis ei oska me lihtsalt iseendaga midagi peale hakata. Igav ja nõme on!
Inimeste vajaduste hulk aina kasvab, nõudmised kasvavad, koguaeg on millestki puudus. Kuid kõik, mida tahame saada, nõuab paraku ka aega. Samas pole me valmis millestki loobuma. Ratas saab sisse aina suurema hoo – kokkusaamine, üritus, trenn, kokkusaamine, üritus, trenn... Nii oleme kõiges pealiskaudsed ja kiirustavad. Ja kui õhtul väsinult voodisse heites endalt küsime, mis täitis tegelikult me päeva, siis vastust ei ole või ei meeldi see vastus meile, sest päevast ei meenu midagi tähenduslikku, meeles on vaid pidev kiirustamine.
Kas aitaks uus märkmik või aja planeerimise koolitus? Vaevalt. Sest kiirustamise tunne tekib me endi teadvuses ja viimane ei orienteeru mitte kella, vaid sisemise aja järgi.

Sisemine aeg ja millest see sõltub

Miks on nii, et mõni tund venib nagu kole ja teine möödub lennates? Miks mööduvad ebameeldivad olukorrad nii aeglaselt, õnnelikud hetked aga märkamatult? Sest siin on tegu ajaga, millel ei ole midagi pistmist kellaga. See on aeg, mis tekib meis endis ja allub omaenda salapärastele seadustele. "Teadlased ei suutnud pikka aega uskuda, et meil on küll olemas andurid sooja ja külma, värvide, maitse ja lõhna tarvis, kuid just nimelt aja tajumiseks pole ühtki meelt," nendib Klein. Aega kogeme vaid siis, kui midagi juhtub – mingi sündmus, mingi liikumine. Ja seda, kui kaua miski kestab, mõõdame selle järgi, kui kiire või aeglane on see liikumine. See seletab, miks tajume aega teistmoodi, kui liigume ise või liigutakse meie ümber tavatu kiiruse või aeglusega. Kas olete kunagi juhtunud nägema, kuidas keegi teeb tai chi´d? Iga liigutus on venitatud mitme hingetõmbe pikkuseks enne, kui läheb sujuvalt üle järgmiseks. Ja seda jälgides hakkame isegi aeglasemalt hingama ja tundub, nagu oleksime justkui teises maailmas, kus aeg käitub teisiti. Kui muutub rütm meis endis, muutub ka meid ümbritseva maailma tempo.
Teiseks, see, mida aistime ajana, on tegelikult mingi hulk informatsiooni. Mida rohkem vastuvõetud infot, seda pikem tundub möödunud aeg. Kuid arvesse lähevad ainult sellised meeleorganite ärritused, mida me tajume teadlikult. Seega mängib siin olulist rolli keskendumine, võime märgata detaile.
Ka meie hingamine on seotud aja tajumisega. Kui hingame kiiremini, siis hakkame end ka kiiremini liigutama ja tajutud aeg kiireneb. Ja vastupidi, hingates rahulikult ja aeglaselt, aeglustub ka aeg.
Ja lõpuks, kes oskab lisaks keskendumisele ka hetke täiega nautida, selle õnnelikud hetked kestavad kauem, väidavad ajatunnetust uurinud teadlased. Õieti tundub see aeg tagasi vaadates pikem. Aga oleks ju tore päeva lõppedes või lausa eluõhtul kokkuvõtet tehes nentida, et suurem osa ajast oli õnnelik.

Sa saad luua endale rohkem aega

Jääb mulje, nagu sõltuks meist endist, kui kiiresti või aeglaselt tiksub kell. Tõsi, kella sekundid ja minutid on ikka sama pikkusega mis alati, kuid oma isiklikku aega saame pikendada ja elurütmi aeglustada tõepoolest. "Meil on vabadus võimaldada endale märksa rikkamat aja kogemist," lubab Klein.
Esiteks, lülita oma päevakavva tegevusi, mis rebivad su välja oravarattast ja kannavad su aegluubis-maailma. Siia sobivad juba mainitud tai chi, aga ka shindo, jooga ja paljud teised idamaised distsipliinid. Lülita trenni tehes mobiil välja, lõpeta lobisemine ja vii tähelepanu enda sisse. Ole igas liigutuses 100% kohal ja sa saad aimu, mida tähendab väljend "aeg justkui seisab". Head on ka kõiksugu rituaalsed tegevused nagu tee joomine, kuum vann ning küünla- ja kaminatule jälgimine.
Teiseks saame aega venitada, kui oleme mõttega ühe asja juures, keskendume ja püüame igat hetke ja liigutust peensusteni tajuda. Ehk teisisõnu, oleme kogu teadlikkusega siin ja praegu (loe ka "Olla igas hetkes kohal").
Jooga pakub terve valiku hingamisharjutusi, mille üks eesmärke on vaigistada ja rahustada meelt. Kes on regulaarselt hingamisharjutusi teinud, see on kindlasti tajunud, kuidas iga hingetõmbega aeglustub südamerütm ja koos sellega kaob igasugune kiirustamine ja ärevus. Aeg voolab aeglaselt ja kannab endas suurt ja sügavat rahu. Seega, ka hingamisega saame oma aega aeglustada.  (Alustuseks on head "Lihtsad hingamisharjutused".)
Ja lõpuks, neil inimestel, kes oskavad nautida, on aega rohkem. Õieti on neil ikka sama palju aega kui teistelgi, kuid kasutatud aeg ja kogetud hetked tunduvad pikemad ja väärtuslikumad.
Ja üldse, me peaksime jõudeaega aktiivselt tekitama, mitte ootama, et ehk mõnel päeval jääb paar vaba minutit kahe kiire tegevuse vahele. Kirjuta kalendrisse MINU AEG ja keeldu sinna mis tahes muid asju kirja panemast! See polegi nii lihtne, aga usu, iseendale truuks jäämine tasub end ära. Tee rohkem tegevusi nende endi, mitte võimaliku tasu pärast. Vestle huvitava inimesega vestluse enese pärast, kiirustamata ja kella piilumata. Kuula muusikat sellepärast, et muusika valmistab sulle rõõmu, mitte sellepärast, et sa pelgad vaikust. Mine nädalavahetusel turule ja võta endale aega müüjatega rääkida. Küsi, kuidas saak ka sel sügisel on ja millist peedisorti nad soovitavad. See on täiesti teine maailm – ehe ja rikas! Ja kirjuta sõbrale kiri. Mitte niimoodi: kuis sul? mul ok. terv. Kirjuta pikk ja aus kiri sellest, kuidas sul läheb ja mida sa mõtled ja kui palju sa teie sõprusest hoolid.
Hoia oma e-postkast kinni ja ava see vaid paar korda päevas. Ära lase pidevalt sissevoolavatel rämpskirjadel oma keskendumist (aga ka nautimist) segada. Ära peta ennast – ka kõige asjalikum kiri ei nõua sekundite jooksul vastamist!
Ühel hetkel tajud, et su ajatunnetus on muutunud. Möödunud aeg tundub pikem ja rikkam, kogetud hetked tunduvad tähenduslikumad. Su ümber on jäänud inimesed, kes rikastavad su elu, mitte ei röövi su aega. Sul on mahti panna tähele nüansse, teravam tajumine aga parandab meeleolu, sest aju on seatud nii, et me kogeme ärksa tähelepanu seisundit rõõmuküllasena. Nii saad juurde aega ja suudad oma elu rohkem nautida.

Loome ise nii haiguse kui tervise

...Sisukord

Kadi Kütt

Holistilise tervisekäsitluse üks peamisi seisukohti on, et haigestumine ei toimu juhuslikult – iga meie mõte ja tunne tekitab liikumise meie energiaväljas ning muutused energiaväljas mõjutavad kehakeemiat. Seega mõjutab kõik, mis toimub meie meeles, ka otseselt meie füüsilist keha. Ja kuna iga inimene osaleb nii kas teadlikult või alateadlikult oma isikliku füüsilise reaalsuse loomisel, siis holistilise mõtteviisi järgi on inimesel endal vastutus ühtviisi nii haigestumise kui tervenemise eest. Sama seisukoht on tuttav ka iidsetest idamaistest terviseõpetustest.

Igal haigusel on oma eesmärk

Seega võib öelda, et sellel, miks ja kuidas me haigestume, on oma eesmärk ja loogika. Kui haigus ilmutab end mõnes kindlas kehaosas, on see nii seepärast, et antud kehaosa vastab meie poolt kogetud psühholoogilisele stressile. Kompuutertomograafia abil on tõestatud, et igal tundel on oma ainukordne asukoht ajus ja et iga tunne tekitab kehas ainulaadsed reaktsioonid. See on teaduslik tõestus sellele, millised konfliktid millise haiguse või funktsioonihäire esile kutsuvad. Näiteks võib hirm läbikukkumise ees põhjustada maoprobleeme ja liigsuure vastutusekoorma kandmine kutsuda esile valu turjas ja õlgades. Loomulikult ei ole see lihtne ja ühene. Emotsionaalse stressi tähenduse mõistmine ja selle ühendamine füüsilise probleemiga on keerulisem ja komplekssem. Igal inimesel on ju oma lugu, erilised kogemused ja üleelamised. Nii et siin tuleb hoiduda asja lihtsustamisest. Ent ometi võime märgata teatud seoseid ja neid teades suudame näha ka meid tabanud haiguse pealispinna alla.
Kas selline mõtteviis vabastab meid ravimisest? Kindlasti mitte. Haiguse korral on mõistlik ikka arsti poole pöörduda ja vajadusel füüsilist keha ravida. Kuid ravimise muudab märksa tulemuslikumaks meie teadlikkus ja tegelemine stressiallika(te)ga, mis haiguse vallandasid.

Tervist laostav käitumine

Raamatu "Tervise loomine" autorid toovad välja kaheksa peamist haigust vallandavat käitumisviisi, mis on iseloomulikud enamikule haigestunud inimestele:

  1. 1. Lahendamata jäänud probleemid või häirivad olukorrad
  2. 2. Negatiivsed uskumused ja hoiakud
  3. 3. Võimetus armastust jagada ja vastu võtta
  4. 4. Huumorimeele puudumine ja oskamatus eristada lihtsaid ja tühiseid probleeme tõsistest ja olulistest
  5. 5. Soov kontrollida kõiki ja kõike, oskamatus otsustada oma elu tähtsate küsimuste üle
  6. 6. Hoolimatus füüsilise keha vajaduste (toitumine, liikumine, värske õhk jm) suhtes
  7. 7. Eksistentsiaalne tühjus ehk kannatus, mis käib kaasas elumõtte puudumise või sihitu ekslemisega
  8. 8. Kalduvus eitada probleeme selle asemel, et neid teadvustada ja lahendada

Haigus ei ole karistus

Mõtteviisil, et oleme ise vastutavad oma tervise eest, on üks lõks – arvamus, et haigus on karistus väära mõtlemise ja/või käitumise eest. Me tahaksime uskuda, et head inimesed on haiguste eest kaitstud ja ometi haigestume ise ja haigestuvad meie kallid lähedased!? Haigus tähendab kannatusi ja valu, kuid miks peaks hea inimene kannatama? Tuleb mõista, et inimese haigestumine pole karistus halva käitumise eest – haigestumise põhjused on palju keerulisemad. D. Shapiro kirjutab: "Oluline on meeles pidada, et me ei vastuta lõpptulemuse eest, ükskõik, mida me ka ei tee, kuigi meie haigus ja tervis puudutavad meid väga lähedalt. Me võime muuta oma suhtumist ja käitumist, me võime tegelda oma emotsioonide ja allasurutud hirmudega, me võime arendada endas võimet andestada ja armastada. Kuid tulemus on meie isiklikust haardest väljaspool. Me ei peaks kunagi tundma, et oleme läbi kukkunud, kui tervenemine jääb allapoole meie ootusi." Miks siis üldse haiguse emotsionaalsete põhjuste otsimisega vaeva näha? Sest allaandmise ja depressiooni asemel on mõistlik haiguse võitmise nimel iseendaga tööd teha, kuna see tekitab hea enesetunde – olen ise oma elu peremees, annan endast olukorras parima ja võtan vastutuse.

Meil on väge luua oma tervist ja elu

Vahendid, mida enda tervendamiseks kasutame, peituvad meis endis: meie elujaatavad hoiakud ja uskumused ning pidev teadlikkus oma mõtetest ja emotsioonidest. Sedalaadi enesevaatlus ja oma sisemaailma uurimine võib tunduda keeruline ja hirmutav. Kuid kui inimene hakkab ausalt ja teadlikult oma elu hindama, saavad ilmsiks mõtte- ja käitumismustrid, mis on oma aja ära elanud ja takistavad meil elus edasi liikumast. Neid mustreid teadvustades saame teha märksa elutervemaid valikuid. Siinjuures tuleks rõhutada üht: oluline on oma tavapäraseid mõtte- ja käitumismustreid teadvustada, mitte anda hinnanguid, mitte end süüdistada. Oleme need mustrid saanud kaasa lapsepõlvest, mil meil puudusid teadmised ja oskused nendega toimetulekuks. Nüüd, täiskasvanuna on meil võimalik midagi ette võtta.
Ma usun, et kõige arukam ja elutervem oleks mõelda haigusest kui õpetajast. Haigus on tulnud, et meil oleks võimalus (sageli ka sundus) jätta elus kõik muu kõrvale ja keskenduda olulisimale – oma vajadustele. Võib-olla tuleb meil mittetöötav suhe lõpetada või hullumeelset töötempot aeglustada või oma poolikud tööd lõpetada. Kuid selleks, et haiguse õppetund ära õppida, peame olema valmis kõigi oma eluaspektidega silmitsi seisma, meil peab olema julgust uurida oma minevikust pärit emotsionaalseid haavu, rahuldamata vajadusi, pettumusi, täitmata lubadusi või luhtunud ambitsioone. Jah, see on keeruline, see võib olla ka päris valus. Sügav pilguheit oma elule toob vältimatult kaasa muutumise, kuid sageli tundub just iseenda muutmine üle jõu käiv. Aga kui elame põhimõtte järgi, et meie mõtted ja tunded mõjutavad meie füüsilist reaalsust, siis ühel hetkel tajume, et lisaks terviseküsimustele on meil lihtne võtta vastutust ka suhetes ja tööülesannetes ning taipame, et meil on väge luua kõike seda, millest unistame.

Samal teemal:
A. Paju, R. Raudsik "Stress kui asümmeetriline seisund", Kirjastus Maalehe Raamat 2007
C. Dale "Uus tšakraravi. Murranguline tervenemismeetod", Nebadon 2003
C. Myss "Vaimu anatoomia. Jõu ja tervenemise 7 astet", Nebadon 2006
C. Myss, C. N. Shealy "Tervise loomine. Emotsionaalsed, psühholoogilised ja vaimsed tegurid, mis aitavad terveneda ja tervendada", Nebadon 2010
D. Shapiro "Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele", Nebadon 2005
T. Helgerud, B. Madsen, D. Kolås "Metameditsiin. Loodusseadused ja loomulik tervenemine", Menu Kirjastus 2009
B. S. Siegel "Armastus, meditsiin ja imed", Pilgrim 2007

Meditatsioon: tee õnneallikani

...Sisukord

Kai Siidirätsep ajakirjas "Tervis Pluss" , 02 november 2010

Kes ei tahaks olla õnnelik ja oma eluga rahul. Meditatsioonipraktikad võimaldavad pühendunul nende eesmärkideni jõuda.

Tervis Pluss kohtus Eestis IAM-meditatsiooni õpetanud Amma pühendunu Rishiga. Kodanikunimega Taavi Kassila on ta Soomes tuntud filmirežissöör, kirjanik, lektor ja joogaõpetaja, kes hiljuti andis välja raamatu "Onnellisuuden jooga" ("Õnnelikkuse jooga"). Nüüd on Rishi asunud veelgi pühendunumalt valgustumise teele. Enamiku ajast veedab ta oma vaimse õpetaja Amma ašramis Indias ja osaleb ringreisidel tema saatjana, et aidata armastuse sõnumil heade tegude kaudu üle maailma levida.

Mida mediteerimine inimesele annab?

Meelerahu ja õnnelik olemise kogemuse. Mediteerimine arendab keskendumisvõimet ja taiplikkust, eristamisvõimet ja teadlikkust. Päästab valla loovuse ja toob kirkust mõtetesse, parandab tervist ja vähendab stressi. Teeb inimese paremaks nii tema töistes kui ka kõikides teistes argistes tegemistes, parandab suhteid, viib omaenda olemusele lähemale.
Kuidas saab üks meetod olla nii mitmekülgne ja tõhus?
Meditatsioonitehnika on loodud ning inimesteni toodud valgustunud isikute vahendusel. Sel põhjusel on meditatsioon nii tõhus ja geniaalne.

Kuidas see toimib?

Teadlased väidavad, et tänapäeva inimene kasutab oma ajupotentsiaalist vaid 5–10%. Mediteerimine aitab kaasata ülejäänut 95 protsenti, kõrvaldades takistused, mis ei lase ajuvõimekust täies ulatuses kasutada.

Kuidas selleni jõuda?

Meditatsioonis on kõige tähtsamad lõdvestumine ja keskendumine. See on aeglane ja pikk protsess, kus tuleb järjepidevalt harjutada. Iga päev, soovitatavalt kaks korda, ja nii aastaid. See eeldab enesedistsipliini. Tasapisi avardab see inimese teadvust ja suurendab teadlikkust. Ma võrdleks seda lillepunga puhkemisega, mis avaneb päikesepaiste ja vihma ärgitusel tasahilju. Mediteerimise tõhusus avaldub tõeliselt vaid eetiliselt ja omakasupüüdmatult elades. Vaid siis käivitub vaimne areng, mis viib inimese teadvuse edenemisele ja kõrgemale tasemele jõudmiseni.

Kas eksiteede vältimiseks peaks sel teel olema õpetaja?

Pisut võib õppida mediteerimist ka omal käel, aga kui soovitakse tuua oma ellu sügavaid muutusi, on õpetaja juhendamine hädavajalik. Ka laps ei õpi kingapaelu ilma vanemate õpetuseta siduma.
Kui sul on pühendunud jooga- või meditatsiooniõpetaja, on see väga hea – saad väga palju eluks kasulikku õppida. Kõrgemate vaimsete eesmärkideni (nt valgustumine) saavad juhatada siiski vaid valgustunud isikud. Kuigi öeldakse, et kõik vastused on meie sees kogu aeg olemas, on nad seal justkui puuseeme, mis pole veel idanema hakanud, maetud keeldude ja eituste koorma alla ega pääse omal jõul välja. Inimene ei saa seda tarkust ise enda seest kätte, on vaja valgustunud õpetaja juhatust. See on ka põhjus, miks kõikides vanades vaimsetes õpetustes on kesksel kohal õpetuse edasiandmine õpetajalt õpilasele.

Mida teha, et pikal teel tahet jaguks ja eesmärk ei ununeks?

Olin 18aastane, kui õppisin mantrameditatsiooni. Asusin innukalt praktiseerima. Ma ei mõelnud tollal, et jätkan praktikatega järgmised 40 aastat. Minu eesmärk oli edeneda päev korraga. Alguses 10 minutit päevas, siis 20, siis 30. Nii kasvades ja pühendudes ongi saanud 40 aastat täis. Oma õpilastele soovitan ikka: alustuseks praktiseeri kaks korda päevas kas või 5 minutit, aga kindlasti iga päev. Varsti märkad, et kannatusi on su elus vähem, oled keskendunum, tasakaalukam, õnnelikum. Märkad õige pea sedagi, et sul polegi raske leida aega praktiseerimiseks. Praktiseeri koos mõttekaaslastega, loe vaimset kirjandust. Kas või lõiguke iga päev!
Olen mediteerimist praktiseerinud juba kaua ja endiselt õpin iga päev midagi uut. Mitmete suurte meistrite hinnangul on mediteerimine üks kõrgemaid oskusi. Selle õppimine on pikk protsess ja teatud mõttes on iga edasijõudnu samas ikka ka algaja, sest alati on võimalik oskusi edasi arendada. Küsimus on võimes keskenduda ja seda saab alati veel lihvida. Keskendumisoskus on väga praktiline ja vajalik kõikides eluvaldkondades: äris, spordis, poliitikas, kunstis. Keskendudes suudab inimene teha seda, mida ta teeb, paremini. Mediteerides keskendutakse jumalikule, selle kaudu püüeldakse jumaliku sügavama mõistmise poole.
Sinu õpetaja on India valgustunud pühak Amma. Miks just tema? Kas tema õpetatud meditatsioonitehnika erineb teistest tehnikatest?
Soovisin juba lapsena endale vaimset õpetajat. Otsisin teda kirjanduse vahendusel: Jeesusest, Buddhast, Sokratesest. See oli mu lapsepõlve unistus. Läksin Indiasse esimest korda 21aastaselt, et õpetajat leida. Alles nüüd leidsin ta. Amma. Usun, et sain endale parima õpetaja. Seni praktiseerisin üsna lihtsat, kuid mõjusat ja võimast mantratehnika meditatsiooni, milles keskendutakse mantra kordamisele. Enamasti on selleks jumala nimi. Tehnika teine pool seisneb jumaliku olemuse üle mõtisklemises. Näiteks kujustatakse meistrit. Selleks võib olla Jeesus, Budda, Amma või keegi teine.
Amma IAM-tehnika on keerukam vaimne parktika. Selles on näiteks ka jooga- ja hingamisharjutusi. See aitab mediteerijal võtta oma anded paremini kasutusele.
Kuidas olla õnnelik?
Iga inimene soovib olla õnnelik. See on loomulik, see on elu mõte. Joogid ütlevad, et küsimus on, kust õnne otsida. Kui haarata kaduvate maiste asjade järele, on kannatused paratamatud. Kui seda otsida alkoholist, üha uutest asjadest või inimsuhetest, ei saa me õnnelikuks, sest kaasa võib maha jätta ja asjad katki minna ning olemegi õnnetud. Kui otsime õnneallikat püsivast ja ajatust, võime kindlad olla, et õnne allikas ei kao!
Joogafilosoofias on lihtne elamise retsept: tee rohkem seda, mis on sulle kasulik ja hea, ning vähem asju, mis toovad kannatusi. Selle juurde kuulub eristamisvõime. Oluline on märgata, mis põhjustab kannatusi. Nii joogafilosoofia kui ka meditatsioonipraktikad õpetavad, et armastuse, õnne ja rõõmu allikas tuleb enda südameruumist üles leida. Neid teadmisi ei pea teistelt kerjama, vaid hoopis heldelt teistele jagama. Siis saad kuhjaga ka tagasi. Neid oskusi võib õppida igaüks, õpetus on olemas kõikide inimeste jaoks.

 

Rohkem vastupidavust ja mõtteselgust

Siiri Haas, eesti keele õpetaja
Ammaga kohtusin esimest korda eelmisel sügisel Soomes, see jättis väga sügava mulje. Kui ašramis on tavaliselt võimalik saada Amma pühitsust ehk siis kallistust kaks korda nädalas, siis Soomes õnnestus mul saada kahe päevaga neli kallistust. Amma kallistus on väga kõrge, püha ja Jumaliku Ema energia. Indias tähendab Amma ema. Ema armastus mõjutab igaüht. Talvel sõitsin Amma juurde Indiasse ja elasin ašramis üle nädala. Amma ašramis elab mitu tuhat inimest. Tavapärane elu oleneb sellest, kas Amma viibib kodus või mitte. Kui ta on kodus, toimuvad kallistustseremooniad ehk darshanid neljal päeval nädalas.
Amma soovitab suuremale osale vaimsel teel käijatele nn keskteed: tasakaal vaimsete praktikate, meditatsiooni, enesedistsipliini ja seeva (vabatahtliku töö) kaudu.
Ašramis kuulsin ka esimest korda IAM-meditatsioonist. Olen tegelenud erinevate meditatsioonipraktikatega üle kümne aasta. Ikka on juhtunud, et mõte läheb uitama. Amma meditatsiooni teeb eriliseks see, et see annab suurepärase võimaluse kontsentreeruda. Ühest küljest on ette antud liikumine, harjutus ja orienteeriv aeg, aga samas pole miski ka nii jäik, et seda ei võiks enda vajadustele kohandada. Selles on ühendatud erinevad tasandid: füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja mentaalne. Amma tehnika on andnud mulle ohkem füüsilist vastupidavust, eneseusku, emotsionaalset stabiilsust ja mõtteselgust.

 

Kallistav pühak

Amma (Sri Mata Amritanandamayi Devi) on India pühak, lihtne naine ja samas valgustunud Meister, kes jagab oma armastust lihtsa kallistuse kaudu. Ta on pühendunud inimkonna teenimisele ning tema emalik hool ja tegevus vaeste ja puudust kannatavate heaks on tuntud üle kogu maailma. Paljud saavad Ammalt juhatust, vaimset innustust ja sisemist rahu. Oma eeskujuga õpetab ja annab Amma edasi kõrgeimat vaimset tõde tagasihoidlikkusest, kaastundest ja kannatlikkusest. Tema organisioon on loonud kümneid koole, ülikoole, haiglaid, algatanud hulgaliselt heategevusprojekte. Põhilise aja päevast pühendab Amma inimeste kallistamisele. Ta on kallistanud ligi 30 miljonit inimest.
Amma on saanud New Yorgi State University audoktori kraadi, Gandhi-Kingi vägivallatuse preemia ja mitmeid teisi auhindu. Ta on päästnud tuhandeid Lõuna-India elanikke kodutusest pärast 2005. aasta tsunamit, toetanud orkaan Katrina ohvreid, aidanud Bihari üleujutustes kannatanuid. Tema ašramid ehk vaimsed keskused on paljudes India linnades ja mujal maailmas, sh USAs ja Euroopas. Amma ašram tema sünnikodus Vallikavus Kerala osariigis Indias on koduks 3000 vaimsele õpilasele, pühendunule ja vabatahtlikule. Igal aastal külastab Amma oma nn kallistamistuuridel ka Euroopat, sh Soomet. Võimalust Amma kallistust saada on kümmekonna aasta jooksul kasutanud sadu eestlasi.
Vaata lisa www.amritapuri.org.
Amma Eesti sõprade tegevusest loe amma.imelaps.ee.

Inspiratsioon raamatutest:
E. Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku jõud", Pilgrim 2004
J. Krishnamurti "Vabanemine teadaolevast", Dharma 1999
J. Krishnamurti "Üks ja ainus vabadus", Pilgrim 2009
Kamalašila "Mõtlus. Tee meelerahu ja ületava mõistmiseni", Helsingin Buddhalainen Keskus  1995
P. Chödrön: "Kui kõik variseb kokku: südame nõuandeid rasketeks aegadeks", Pilgrim 2008
M. Gelb "Kehaõpe. Sissejuhatus Alexanderi tehnikasse", Valgus 2007
S. Klein "Aeg. Aine, millest koosneb elu", Varrak 2009

Olla igas hetkes kohal

...Sisukord

Kadi Kütt

Olen viimasel ajal mõelnud palju räägitud ja kirjutatud KOHAL OLEMISEST. Et mida see õigupoolest tähendab – olla igas hetkes tähelepanelik ja teadlik, olla vaimselt kohal – ja kuidas saaksin seda kõige lihtsamini oma klientidele selgitada. Ja muidugi oluline küsimus: milleks seda üldse vaja on? "Kohalolek tähendab kohtumist oma Tõelise Olemusega," armastatakse kirjutada. Kuid inimestele, kes Eckhart Tolle raamatuid lugenud pole, võib see keeruline tunduda. Püüan asjale läheneda pisut maalähedasemalt.

Pidev kaaslane rahulolematus

Oled sa kohtunud inimesega, kes on kärsitu ja nihverdab ega suuda paigal püsida, kelle keha on pinges kui vibu, kes väiksemagi vastuseisu korral reageerib ootamatult teravalt, kes ruumis liikudes koperdab ja lööb end vastu laua nurki, kes pillab asju käest, kes kaotab järjepidevalt võtmeid, kes unustab... Ehk oled see inimene sina ise?
Suure osa inimeste jaoks on see nende tavaline olek. Päevad on täis pidevat ebamugavustunnet, rahulolematust ja närvilisust. Inimene ise ei pruugi seda märgatagi, sest ta on sellega harjunud, see moodustab tema elu igapäevase tausta, see kuulub "normaalse" elu juurde. Mure- ja hirmumõtted tormavad peatumata peas ringi ja hoiavad oma võimuses. Pidev sisedialoog ei lase rahulikult keskenduda ja olemasolevat hetke nautida. Pea jälle valutab, õlad on pinges, kael kange. "Ah, ma olen sellega harjunud," ütleb inimene.
Aga ehk oled sa kogenud ka sellist olukorda, kus ühtäkki tajud, et kõik, mis on, on väga hea. Kõik on paigas. Keha on täiesti pingevaba ja kerge, hinges on suur rahu ja selgus. Ja peas on tühjus. Pead justkui polegi, sest ühtegi mõtet pole. Ja kõik tundub olevat võimalik! Vägi on nii suur, et võiks kasvõi mägesid liigutada. Just sellise tunde annabki kohal olemine, just see ongi kohtumine oma Tõelise Olemusega.
Kes on nii kaugele jõudnud, et märkab seda närivat rahulolematust, see hakkab rahu igatsema. Kuid enamasti otsib ta lahendust tööst, suhtest, seltskonnast, trennist, telekast, alkoholist, ravimitest. Ära rabele! Selle asemel..

...peatu ja vaata ringi

Jiddu Krishnamurti ütleb oma esinemises: "Kui inimene on metsa eksinud, siis mida ta kõigepealt teeb? Ta peatub ja vaatab ringi. Aga mida rohkem oleme segaduses, seda enam tormame ning aina otsime, palume, nõuame ja nurume. Esimene asi, mida tuleks teha, on sisimas täielikult peatuda. Kui te sisemiselt, psühholoogiliselt peatute, muutub teie meel väga rahumeelseks ja selgeks." Ja siis paned sa tähele, millised destruktiivsed mõtted su peas tiirlevad, mis mõjuvad laastavalt su enesehinnangule. Ja kuuled, mis su kehal sulle öelda on ning suudad probleemid lahendada (vanad emotsioonid lahustada) enne, kui need füüsiliseks haiguseks muutuvad.
Iseendaga kontaktis olemise tunne muudab ärksaks ja energiliseks – sul on jaksu kõigega toime tulla. Samal ajal on sees suur rahu, mis annab kindla jalgealuse ka kõige keerulisemates suhtedraamades.

Kuidas kohalolemist igapäevaselt harjutada?

Et suudaksid jääda iseendaks ja rahulikuks tugeva emotsionaalse laenguga olukordades (suur hirm, viha, kurbus vms), tuleks kohal olemist harjutada lihtsates igapäevastes situatsioonides. Sest kui emotsioon on laes, on keeruline jääda teadvuslikuks. Emotsioon võtab sind oma võimusesse, sa ägestud, õigustad või ründad.

Alati ei pruugi ka tegemist olla emotsionaalselt keerulise olukorraga. Ameerika psühholoog Leonard Giambra on tähelepanu hajumise kohta teinud järgmise katse: katseisikud panid puzzlet kokku, samal ajal tuletas ebaregualaarsete ajavahemike tagant kostev piiks neile üha seda ülesannet meelde. Kui osalejad märkasid, et mõtlesid parasjagu millelegi muule või olid unistama jäänud, pidid nad vajutama nupule. Kõigest pool tundi kestnud katse jooksul vajutasid nad nuppu rohkem kui 40 korda! Tulemus pani katseisikuid endidki imestama – nad olid ju ometi kindlad, et võtsid ülesande täitmist hingega!

Harjuta järjekindlalt olevikuhetkes olemist! Mõne aja pärast saab sellest tore ja mis peaasi – õnnelikuks tegev ja väge andev harjumus.

  • Tunneta kehaasendit. Kas mõni koht on pinges? Tunned end ebamugavalt? Lase pinge vabaks ja tunneta nüüd mõnusat lõdvestust.
  • Tunneta keha seestpoolt. Tunned sa kogu keha täitvat energiat?
  • Teadvusta kõiki lõhnu, tekstuure ja värve, mis sind ümbritsevad.
  • Kuula kõiki helisid, olgu tegemist müra või päris vaikse heliga. Pane tähele ka vaikust.
  • Pööra trepist käies tähelepanu igale astmele, igale sammule, pane tähele oma hingetõmbeid.
  • Säilita teadlikkus ka kõige igapäevasemate tegevuste juures nagu hambapesu, riietumine või söögi valmistamine. Ära lase mõttel uitama minna!
  • Harjuta teadlikkust poes kassajärjekorras seistes või valgusfoori rohelist tuld oodates. Koge ja tunne ootamise tunnet. Ole teadvel oma kehaliigutustest ja mõtetest, samuti ka kärsitusest ja tüdimusest.
  • Kui teed trenni, siis ära tegele samal ajal teleka vaatamise, muusika kuulamise või lobisemisega. Ole täielikult kohal – jälgi hingamist, tunneta igat liigutust!
  • Kui räägid kellegagi, siis kuula täie tähelepanuga! Pane lisaks vestluspartneri sõnadele tähele ka ta hääle kõla. Ära mõtle vastusele enne, kui partner on oma jutu lõpetanud.
  • Ajakirja sirvides püüa haarata mõnd fotot koos kõikide üksikasjadega. Proovi leida fotolt midagi, mis põgusal lehitsemisel oleks jäänud kahe silma vahele.
  • Ole eriti tähelepanelik ja ärgas siis, kui kiirustad. Jälgi, mis su meeles sel ajal toimub, kuidas kiirustamine su tasakaalu mõjutab.
  • Jälgi tähelepanuga kõike, mis ümberringi toimub. Ole erapooletu, ära anna millelegi hinnangut. Lihtsalt jälgi, eelistamata meeldivat ja näitamata üles vastumeelsust ebameeldiva suhtes.
  • Harju jälgima oma emotsionaalset seisundit. Harjuta endalt küsima: "Kas ma olen praeguse hetkega rahul?" või "Mis mu sees praegu toimub?"
  • Pane tähele sisemist dialoogi/monoloogi oma peas. Pööra erilist tähelepanu korduvatele (destruktiivsetele) mõtetele.
  • Midagi tehes keskendu tegevusele endale. Naudi teekonda selle asemel, et muretseda tulemuste pärast!
  • Kui keskendumine hakkab hajuma, tee mõni sügav hingetõmme – see annab pidepunkti.
  • Tee päeva jooksul oma tegemistesse regulaarselt pause, et vaikselt keskenduda ja saada teadlikuks kõigest, mis su sees ja ümber toimub.

Kes õpib käesolevast hetkest rohkem osa saama, saab tunda kolme meeldivat kõrvalmõju. Esiteks muutub Su ajatunnetus – mida rohkem igast hetkest meeltega tajud, seda pikem ja rikkam tundub see aeg tagasi vaadates. Teiseks, andes oma ajale rohkem elu (ehk tähelepanu), annad ka oma elule rohkem aega. Ja lõpuks parandab hetke teravam tajumine meeleolu, sest meie aju on seatud nii, et me kogeme ärksa tähelepanu seisundit rõõmuküllasena ja suudame nii kõike kogetut rohkem nautida.

Enesedistsipliinist

...Sisukord

 Enesedistsipliinist      Kadi Kütt (www,joogateraapia.ee)

Homme hommikul tõusen vara üles, võimlen, teen hingamisharjutusi ja mediteerin. Ma ju tean, milleks see kõik hea on. Mul on ju tugev enesedistsipliin. Pean õpetajana olema oma õpilastele eeskujuks. Aga vahel ei jaksa, ei suuda või lihtsalt ei taha. Toas on külm, kõht valutab, uni on, päev tõotab tulla nõme. Tõmban teki kõrvuni ja teesklen magamist. Veel 15 minutit...
Miks motivatsioon kaob?
Ajapuudus. Mõnel päeval on tegevused üksteise otsa kuhjunud, telefon heliseb pidevalt, ülesandeid tuleb uksest ja aknast. Sellisel päeval pole sul aega õieti süüagi, rääkimata võimlemisest või hingamisharjutustest. Kuid ära jäta treeningut päris vahele! Tee vähem, tee kergemalt, tee vaid oma lemmikharjutusi! See võtab vaid paar minutit, kuid hoiab energia su kehas liikumas ja tekitab nii mõnusama enesetunde. Kontoris kasuta lifti asemel treppi, auto pargi uksest kaugemale. Töölaua tagant tõusmata saad teha kaelaharjutusi, kerepöördeid ja isegi salamisi mediteerida. Väga kiiretel päevadel hoidsin koosoleku ajal sõrmi mudras ja jälgisin oma hingamist. Aga vahel tõusin ka keset koosolekut püsti ja ütlesin: „Mina kavatsen nüüd igatahes end liigutada, sest muidu ma kangestun siia.“ Esialgu heideti kõõrdpilke, aga mõne aja pärast harjuti. Selline liigutamine vabastab kehas endorfiini, mis hoiab energiataseme kõrgel ega lase suure töökoormuse ja kiire tempoga päevas kokku joosta.
 
Elustiili muutus. Töökohavahetus, kolimine, pere loomine, lapse sünd – kõik see võib meid rivist välja lüüa ja motivatsioonile hoobi anda, kuna kohanemine uue olukorraga võtab suure hulga energiat. Mind aitab säärasel juhul see, kui teen päevakava ja vean sellest sõna otseses mõttes sõrmega järge. Rutiin võimaldab segastel aegadel hoida kinni millestki tuttavast.
Rutiini kõrval on tähtis keskenduda olevikule. Ma ei näe kaugele tulevikku, aga ma tean, et saan kohe midagi ära teha (mediteerida, sügavat ja lõdvestavat hingamist harjutada) selleks, et mu meel oleks järgmised paar tundi rahulik ja keskendunud.
 
Tüdimus. „Peaks midagi uut ja põnevamat otsima!“ See on nii algaja harrastaja, aga ka algaja õpetaja mure. Ja nii töötatakse välja üha uusi stiile ja õpetatakse üha uusi samme. Aga küsimus pole rutiinis, vaid suhtumises! Joogatund võib tõepoolest tunduda üksluine ja mehaaniline, kui harjutustesse mitte süüvida. Kui tunnetaksid oma keha kogu tähelepanuga ja oleksid kogu tunni jooksul vaimselt täielikult kohal, siis ei räägiks sa mingist tüdimusest. Sest sinu sees toimuv on ilmatu põnev! Keha reageerib erinevatel päevadel erinevalt, saadab signaale (stopp! pea hoogu! anna takka!) ja annab tagasisidet. Ole kohal ja pane tähele!
Aga kui ühest praktikast tõepoolest väsid, siis mõtle läbi, mida sa oma praegusesse ellu kõige rohkem vajad. Proovi erinevaid praktikaid, kompa erinevaid õpetajaid. Püüa aru saada, mis on see, mis just sulle sobib või ei sobi. Räägi oma õpetaja või juhendajaga ja anna oma eesmärkidest teada – ta saab sulle soovitusi anda.
 
Tulemuste puudumine. Igasuguse harjutamise juures on oluline olla kannatlik. Ükski meetod ei anna kiireid tulemusi. Enesetunne paraneb juba esimeste treeningute tulemusel, seda küll, aga kroonilised tervisehädad vajavad tervenemiseks märksa rohkem aega. Selleks, et tulemused saaksid end näidata, tuleb mis tahes meetodit rakendada pikemat aega ja regulaarselt. Sest kuidas sa pärast paarinädalast proovimist tead, kas ja mil moel see aitab? Kõige paremaks motivaatoriks ongi konkreetsed muutused enesetundes ja tervislikus seisundis. Kui oled siin edu maitsta saanud (peavalu on kadunud, seljapinge leevenenud, krooniline nohu või põiepõletik on maha jätnud), siis kasvab usk ja enesekindlus ning see paneb suurema innuga harjutama.
 
Mõnikord lihtsalt ei taha. Aga mida teha siis, kui kohe kuidagi ei taha midagi teha? Eckhart Tolle soovitab: „Kas on midagi, mida sa peaksid tegema, aga ei tee? Võta end kokku ja tee see kohe ära! Teine võimalus on, et sa tunnistad oma laiskust, passiivsust ja inertsust. Kui sa selle võimaluse valid, tee seda andunult. Naudi seda! Ole nii laisk ja passiivne, kui suudad! Andudes sellele täielikult, suudad sa üsna pea sellest välja tulla.“ Vahel aitab see tõesti hästi – laiskled mõnuga ja ühel hetkel saab sest lihtviisiliselt villand. Ja siis on jälle energiat ja väge oluliste asjadega tegelemiseks. Aga ma usun, et hea oleks oma mittetahtmise põhjusele jälile jõuda. Kui selleks on väsimus, magamatus või kehv tervis, siis on tõepoolest kasulik treening vahele jätta ja mõnuga puhata. Kuid parim variant on asendada tavapärane treening näiteks rahuliku kõnniga värskes õhus. Ei mingeid eesmärke ega pingutust – lihtsalt mõnus tempo ja kaunis keskkond, mis paneb energia liikuma, vereringe käima ja muudab meele selgeks. Hea on teada, et liigutamine vähendab adrenaalhormoonide hulka, mida keha stressile reageerides toodab. Lisaks sellele vabastab keha suurema hulga endorfiine – võimsaid valuleevendavaid ja tujutõstvaid ajukemikaale. Ja kõik see on tasuta ja kõrvalmõjudeta!
 
Enesedistsipliin teeb vabaks
Ükski tegevus elus, seal hulgas jooga harrastamine või hommikuvõimlemine ei tohiks olla orjus, see võiks olla vabadus. Me ei tee seda sellepärast, et peame, kohusetundest, vaid sellepärast, et ma tahame, vajame seda. Enesedistsipliin erinebki kohusetundest just selle poolest, et see tuleb inimese enda seest. Kui kohustused piiravad sageli meie vabadust, siis enesedistsipliin, vastupidi, suurendab seda. Sest, kui sa teed midagi oma sügavast soovist lähtudes, siis sa ju oled vaba. Ja saad õnnelikuma Mina ja parema elu pealekauba.
 
Tasuks on uhke maja merekaldal
Ehkki me teame, et üks või teine asi on meile hea, ei kiirusta me siiski sellega alustama. Miks? Ma usun, et kõige taga on enese vähene teadvustamine. Me teeme midagi, mida ei peaks tegema – sööme liiga palju, joome liiga palju, liigutame liiga vähe. Me ei tunne ennast ega vaevu end ka uurima, „...nagu meile oleks kingitud uhke maja merekaldal, aga me pole suvatsenud isegi asju lahti pakkida, vaid elame pööningukambris kohvri otsas,“ toob oma raamatus võrdluse Wyatt Townley. Hetkel, mil sirutame käe šokolaadi või veinipokaali järele, ei teadvusta me, mis meie sees parasjagu toimub. Võib-olla on see solvumine või üksiolemise kurbus või hülgamise hirm, mitte nälg või janu. Seda teadvustades on meil valik – tegeleda oma emotsiooniga või süüa-juua ja matta sellega valu sügavale enda sisse.
Enesedistsipliini eelduseks on:
1.      Enese teadvustamine – mis on mulle hea, mida ma vajan ja miks.
2.      Teadmised sellest, kuidas konkreetne praktika aitab mul end paremini tunda, end tervendada.
Kui sul on konkreetne terviseprobleem, siis tee endale selgeks, milline praktika su keha aitab ja miks. Olen oma seljale sporti tehes palju liiga teinud ja nüüd lausa pean hommikuti end hoogsamalt liigutama, sest muidu on mu selg kange ja keeldub koostööst. Ma olen endale selgeks teinud, millised joogaharjutused ja mil moel mu selga tervendavad. (Siin on head elementaarsed teadmised anatoomiast ja füsioloogiast (kui koolis ei viitsinud õppida, siis tuleb nüüd ennast kurssi viia), energia liikumisest ja tšakratest ehk energiakeskustest. Eesti keeles on ka häid raamatuid joogaasanate kasust tervisele.) Pinges selg näitab kätte mu nõrga koha – kipun kõige ja kõigi eest vastutust võtma. Seega, mitte ainult füüsilised harjutused, vaid ka eneseusu kasvatamine, piiride seadmine ja usaldamine kuuluvad mu igapäevasesse harjutuste „programmi“.
Kui sa lükkad midagi järjekindlalt edasi, siis küsi endalt, mida sa kardad – ebaõnnestuda? teiste silmis lolliks jääda? riielda saada? Kui saad aru oma probleemi juurtest, mõistad oma vajadusi ja tead, kuidas jooga või mõni muu praktika saab sind su probleemi korral aidata – annab jõudu, aitab värsket energiat koguda, rahustab meele, muudab enesekindlamaks vms – siis pole enamasti mingi vaev ennast korrale kutsuda. Ja tasuks saad pööningukambrist alla tuppa kolida ja uhket merevaadet nautida.
 
Mõtteid sain:
E. Tolle „Siin ja praegu: kohaloleku jõud“, Pilgrim 2004
C. Murakami „Pilates. Treeningukavad, mis kestavad“, Ersen 2011
W. Townley „Jooganeetika“, Ersen 2004

Neidude joogast

...Sisukord

Artikliga ajakirjast "Pere ja Kodu" võib tutvuda klikates SIIA