Beebiootus ja pärast sündi

Nipid ja nõuanded

...Sisukord

Joogatunnid rasedatele...

...sobivad kohe alates esimestest raseduskuudest või isegi rasedust planeerides, kuna toetavad rasedust, lapse arengut emaüsas ning valmistavad sind ette sünnituseks ja emarolliks ning õpetavad kuulama ja usaldama oma sisemist tarkust. 

Igas tunnis:
• pingeid vähendavaid, rühti toetavaid harjutusi kogu kehale
• vereringet ja venivust parandavaid harjutusi vaagna- ja sünnitusteede piirkonnale
• sünnitusasendeid ja käitumismudeleid nii avanemis- kui ka väljutusperioodi jaoks
• hingamis- ja lõdvestumistehnikate harjutamist
• keskendumisharjutusi ning enese häälestamist sünnitusele ja lapsele.



Pöörlevate kõhubeebide kohta leiad huvitavat materjali siit : https://spinningbabies.com/

* HIRMUVABA SÜNNITUSENI JOOGA JA ENESEHÜPNOOSIGA

Jooga sobib rasedale lapseootuse algusest kuni sünnituseni. Joogatunnis saad harjutada raseduse ja sünnituse ajal sobivaid liikumisharjutusi, sünnitusasendeid ning õpid häälestuma endale ja lapsele.

Joogatee“ on üks viis leida oma Tee ka elus, tee emana hakkama saamiseks.

Toetudes ülemaailmselt tuntud hüpnoterapeudi Sophie Fletcheri kogemustele ja õpetustele ning minu isiklikule tööle ja kogemusele Silva Meelekontrolli Meetodiga, õpime lõdvestus-, enesesisendus-, hingamis-, visualiseerimis-, enesehüpnoositehnikaid ning põhilisi teadmisi rasedusest ning sünnitusest.

Kui ema on enne lapse sündi nii füüsiliselt ja vaimselt kui ka hingeliselt hästi ette valmistatud, on tal võimalus kogeda sünnitust lihtsamal, pehmemal ja mugavamal, sageli ka valutumal viisil. Üks võimalus kogeda stressivaesemat sünnitust, on oskus enesehüpnoosi ja sügava lõdvestamisoskuse abil viia end meeldivasse, keskendunud seisundisse, kus pole kohta hirmule ega valule.

Hirmuvaba sünnituse õpitoa peaeesmärgiks on vähendada hirme ja pingeid, toetades seeläbi keha loomulikku sünnitusprotsessi. Õpime tehnikaid, mille abil on võimalik jõuda sügava lõdvestusseisundini, säilitades samal ajal fokusseeritust ning positiivset häälestust kogu sünnituse vältel.

Vt veel : http://sophiefletcher.co.uk/mindful-mamma-hypnobirthing/


* Naudi turvalist rasedusaegset massaaži

  - salongis Ropkamõisa 10 (Tiina Kukk 515 5920, tiinakukk@hotmail.com)

Kiropraktika raseduse ajal

Kiropraktika on manuaalteraapia vorm, mis sarnaneb füsioteraapiaga, kuid fookuses on lülisambast (seljast ja kaelast) tulenevad probleemid. Raseduse ajal tullakse visiidile järgnevatel põhjustel:

-kehv rüht
-peavalud/migreenid
-seljavalud, turjapinged
-kiirgav valu tuharasse/jalga
- "rahutud jalad" , säärte krambid
-sümfüüsivalud
-beebi on tuharseisus raseduse lõppfaasis

Hea on, kui visiidile jõutakse ka profülaktilisel eesmärgil- hoida vaagna luustik sümmetrias, seljalülid vabad ja liikuvad ning lihased pehmed, et ennetada võimalike probleemide teket. Raseduse ajal teeb keha lühikese ajaga läbi suured muutused ning soovitatav oleks tulla kontrolli ka siis, kui valu otseselt polegi. Pärast sünnitust oleks samuti kasulik lasta kontrollida üle selja tervis ja kõhulihaste olukord (kas on tekkinud diastaas).

Visiit
Visiisidi ajal arutatakse läbi raseduse kulg, sünnitusplaan, varasem terviseajalugu, traumad, füüsiline aktiivsus, toitumine, töö ja palju muud, et saada piisavalt infot patsiendist tervikpildi loomiseks. Järgmiseks tehakse erinevaid rühi,- lihaste,- ja ortopeedilisi teste, vaadatakse lülisamba liikuvust.

Ravitehnikaid kasutatakse vastavalt patsiendi vajadustele. Nendeks võivad olla: seljalülide korrigeerimine, erinevad liigeste mobiliseerimistehnikad, lihasassaaž, punktmassaaž ja venitused, kinesioteipide kasutamine jpm. Rasedate jaoks on kohapeal olemas toestav kõhuauguga padi, millel saab mugavalt ka kõhuli lamada.

Kindlasti on olulisel kohal liikumine ja treening (vaagnapõhjalihased, kere süvalihased, tasakaal jms), mille kohta kiropraktikult palju näpunäiteid saab.

Õppinud kiropraktikuid on Eestis veel vähe (alla 10). Seega tasub enne esmavisiidile minekut alati kirorpaktiku tausta uurida. Kiropraktikat Eestis õppida ei saa ning ülikoolis õpitakse eriala 4-7 aastat. Omandatakse magistri- või doktorikraad. Küsimuste puhul võta julgelt ühendust :-)
hanna@chiromed.ee www.chiromed.ee


*
Kaunid fotod beebiootuse ajal ja ka pärast sünnitust:
Fotograafiateenust pakub firma P´Photo OÜ, firma tegeleb allveefotograafiaga, soovi korral toimuvad sessioonid ka vees.
Kontakt.:Pilleryteesalu@gmail.com
Koduleht:
http://www.pilleryphoto.com/

* Rasedus ja ravimtaimed - ohtlikud ja leevendavad, palun loe kodulehelt
www.looduspere.ee


* Kaunid riided beebiootajale
:http://www.yf.ee/teenused-lapseootel-naistele.html

* Rauarikas veripunane smuuti
Rauanäitajate ehk EGO tasakaalustamiseks üks maitsev jook :

2 peeti , 1 granaatõun , 6 väikest datlit , 1 banaan , 1 kl maasikaid ,

(soovi ja võimaluse korral 1 spl kuuseokkaid kevadeti või sügavkülmast) .

Tee peedist ja granaatõunast mahla (mina kasutan aeglast mahlapressi). Vala mahl blenderisse ning lisa ka kõik teised komponendid ning blenderda kreemjaks.

Joo koheselt!  Terviseks!

Rasedate poolt soovitatud raua-preparaat, millel vähem ebameeldivaid kõrvaltoimeid on :
tecnoFER pulbrid. Palun kuula oma keha!!!

*
Palun loe juurde: Rasedusaegne rauapuudusaneemia :
http://www.tervisekool.ee/tervisekool/failid/File/kasulik%20teave/Aneemia%20Bianka%20Peetson.pdf


ISUD JA IIVELDUS... !!!
Ebatervisliku toidu söömise taga võib olla vajadus mingite vitamiinide ja mineraalide järele.
  • Liigne šokolaadi söömine on sageli märk B-vitamiini või magneesiumi puudusest.
  • Isu mittesööödavate asjade järele (liiv, muld,paber...) näitab raua puudust organismis.
  • Isu limonaadi järele tekitab tihti kaltsiumi puudus organismis.
  • Kohvi ja tee liigne tarbimine tulevad fosfori ja väävli puudusest.
  • Isu alkoholi järele võib tekitada liiga madal valkude osakaal toidus.                                              (Psühholoogia Sinule, 12/2012, '' Me oleme see, mida me sööme'')


* Kohvi-isu aitavad leevendada piparmünt, apteegitill, nõges, rooibos, mate tee.

*Raseduse teises pooles painavale iiveldusele võib abi saada artišoki preparaatidest
  (kindlasti alkoholivabad), palun konsulteeri oma arstiga.

* Maila Terasmees (ämmaemand, Ida-Tallinna Keskhaigla) soovitab:
" Mis puudutab kõiksugu isusid ja nendele järele andmist, siis eelkõige tuleb jääda mõõdukuse piiridesse ja mitte minna välja ekstreemsuste peale. Eriti puudutab see magusaisu. Soovitan magusat tarbida hommikul, mitte õhtul. Suurema osa päevasest tarbitavast vedelikust peaks moodustama puhas joogivesi, naturaalsed mahlad ja piim.
Iiveldustunde hea leevendaja on banaan, mida võib iiveldusega ärganu ampsata kohe voodist tõustes."


* Hea soovitus Grace Saundersilt, raamatu "Suurepärase ema käsiraamat" autorilt:
  (Eesti Ajalehed 2010)
''Kui teil on samasugused hommikused iiveldushood nagu minul, siis ehk imestate, miks neid üldse hommikusteks iiveldushoogudeks kutsutakse. 24tunnine iiveldus oleks täpsem. Kuigi ma ei julge öelda, et tean, kuidas sellest täielikult vabaneda, tunnen paljusid naisi, kes on abi saanud ingverist ükskõik millisel kujul. (Minu sõbranna Lyn isegi magas, ingverijupp padjal!) Mina riivisin värsket ingverit kuuma vette, jõin alkoholivaba ingveriõlut (jääkülma) ja segasin kokku porgandi-õuna-ingverismuutisid, kui mul selleks energiat jagus.
(!!! Ingveriga ei tohiks samas liialdada. See võib põhjustada emaka kokkutõmbeid ja seoses sellega enneaegset sünnitust või spontaanaborti. Ingveri tarvitamisest soovitatakse raseduse viimases kolmandikus üldse loobuda.)
Ma avastasin ka, et kui sõin rohkem B6-vitamiini sisaldusega toite (pähkleid, kanaliha, kala, banaane ja täisteratooteid), aitas see mõneti pideva iiveldustunde vastu. Olenevalt asja tõsidusest võiksite isegi arstiga arutada, kas peaks võtma B6-vitamiini toidulisandina. Need nõuanded ei pruugi panna teid veel suurepärase iiveldushoogudeta emana ringi jooksma, aga võivad pisut aidata. ''


Paistes sõrmed või turses käed on märk B6 vitamiini puudusest.

Punane kestendav nahk kätel on märk tsingipuudulikkusest.
Vesivillid ja praod sõrmeotstel viitavad tsingipuudulikusele.


JALAKRAMBID JA ''RAHUTUD JALAD''


*Ka rauapuudus võib tekitada ''rahutute jalgade sündroomi''.

* Proovi lavendli eeterlikku õli aroomilambis ja paar tilka soki sisse.
* Magneesium+B vitamiin


KÕRVETISED JA REFLUKS

Reflukshaiguse on tihti põhjustanud individuaalne talumatus mõne toiduaine poolt, aga ka liiga hiline või vürtsikate toitude söömine, kohvi, alkohol, äädikas, suitsetatud ja soolased tooted. Stress ja närvisüsteemi tasakaalutus.

* Leevendust on saadud kõrvitsa- või päevalilleseemnetest, riisileivakestest,
   rõstitud  kaerahelvestest, toorest kartulist ja kuivatatud papaiast (öko).
* Jääkülm vesi / piim / keefir 0,5-1 tund peale sööki annavad seedimisele kiirust juurde.
* Joo jõhvikamahla igal võimalusel, see aitab seedimist aluselisemaks muuta.
* Katseta närimiskummi, et seedeprotsesse kiirendada.
* Vähemalt 2 tundi enne magamaminemist pole soovitav süüa.
* Maga kõrgema padjaga.
* Apeegis on saadaval uus looduslik preparaat kõrvetiste vastu Minacid (ORTIS).

KÕHUKINNISUS

* Viimasel ajal väga kiidetud ploomimahl kuivatatud ploomidest , tootja Rynkeby, Taani.
* Pestud mustad ploomid õhtul sooja vette likku, hommikul esimese asjana
  söö ära  5-6 ploomi ja joo leotusvesi ka peale.
* Õhtul viimase asjana joo klaas sooja piima, kuhu on lisatud 1 spl mett ja 1 spl võid.

3 kiivit hommikul, enne sööki.

HEMORROIDID

On põhjustatud tavaliselt maksa ülekoormusest. Sinu maks karjub abi järele.

* Astelpajuõli sees- ja välispidiselt
* Söö võimalikult tihti tatrast valmistatud toite (tatar sisaldab bioflavonoide,
  mis aitavad veenide ja kapillaaride seinu tugevdada ja venivamaks muuta).

IMMUUNSÜSTEEMI TUGEVDAMINE

* Söö granaatõuna, sõstraid, paprikat, sibulat, küüslauku, ingverit ja vesikressisalatit, joo Teeseene jooki.

RASEDUSARMIDE VÄLTIMISEKS!!!

* Kakaovõi, lavendliõli, mandliõli, aprikoosikiviõli.

* Sirje Maripuu teeb looduslikest külmpressõlidest ainulaadset kehaõli, mis aitab lapseootel naist.

Sirje: "Rasedusarme on lihtsam ennetada kui ravida. Selleks võiks vähemalt 2 kuud enne ja sama kaua pärast sünnitust kasutada nahka toitvaid ja pehmendavaid õlisid. Palju oleneb ka sellest, kui lühikese ajaga peab nahk suurenema.

Rasedusarmidest hoidumise baasõlide segu sisaldab roosi-, lavendli- ja kas mandli- või aprikoosikiviõli. Eriti tõhus on roosiõli - see on number üks nii armide ennetamises kui ravis. Roosiõlil on ka nahka pingutav toime. Sellegi omaduse poolest on see pärast sünnitust kasulik. Lavendliõli on suurepärase lõhnaga, toidab nahka ning rahustab ja lõõgastab kogu organismi. Et esimesed kaks on tugeva toimega baasõlid, lisan nendele pehmendamiseks kolmanda - sõltuvalt naha omadustest kas aprikoosikivi- või mandliõli. Mõlemad toidavad ja pehmendavad nahka ning muudavad selle elastsemaks. Seda õlisegu kasutanud klientidel pole rasedusarme tekkinud. (Tervandaja, märts 2011)


TURVALINE SÜNNITUS

!!! USA-s korraldatud uuringud näitavad, et vaarikalehetee joomine võib aidata paremini ettevalmistada emakat sünnituseks. Alates 36.rasedusnädalast soovitatakse juua isegi 4 tassi päevas. Tõendusmaterjalid näitavad, et naised, kes jõid raseduse ajal vaarikaleheteed, vajavad sünnituse ajal vähem valuvaigisteid ning nende sünnitus kulgeb kiiremini.





Lapse kasvamine algab ema kõhus

...Sisukord

Terje Tähe, Proviisor, loodusterapeut, rasedate jooga juhendaja, imetamisnõustaja

Kasvav laps ema kõhus kuuleb, näeb ja tunneb– ema südamelööke, lähedaste hääli, läbi kõhunaha kumavat valgust, lootevee maitset… See on tänapäeval tõestatud. Kuid lisaks sellele tunneb laps ka ema tundeid ja kuuleb tema mõtteid. Seda tõestavad juba täiskasvanud inimeste reaalsed kogemused, kus teraapiate käigus (nt hüpnoos, Rännaku meetod, vabastav hingamine) kerkivad esile mälestused ema kõhus oldud ajast ja oma sünnist. Inimesed kirjeldavad oma ema mõtteid-tundeid ja sündmusi, mida nad ei peaks teadma ega mäletama, mida keegi pole neile rääkinud.

Oma käitumisega anname lapsele esimese eeskuju, kuidas elada ja elus hakkama saada, kuidas konfliktsituatsioonides reageerida ning mõtete ja tunnetega toime tulla. Me anname lapsele edasi oma tõekspidamised ja ka kompleksid. See tohutu vastutus on veidi hirmutav, sest keegi meist pole ju ideaalne. Samas ei eelda sündiv laps, et tal oleksid ideaalsed vanemad, vaid soovib, et vanemad teda tingimusteta armastaksid. Ja tema armastab neid tingimusteta vastu, kuni tuleb perest eraldumise aeg – puberteet. Siis peegeldavad lapsed meile tagasi nende kasvatamisel tehtud töö!

Aju nagu arvuti

Inimese psüühika ja isiksuse kujunemise uuringutest on teada, et inimese loomus – tema elu tõekspidamised, reageerimisviisid, peamised käitumisjooned, meelelaad jne – kujuneb välja esimeste eluaastate jooksul. Paari esimese eluaasta jooksul pannakse paika, kas lapsest saab optimist või pessimist, kas ta on avatud või endassetõmbuv, julge või pelglik jne.

Beebide ja väikelaste kujunemisest rääkides tuuakse sageli paralleel arvuti ja lapse aju vahel. Lapse aju on nagu uue arvuti emaplaat, mis salvestab pimesi kõik programmid, mis talle ette söödetakse, ning sinna need jäävad. Lapse aju kirjutab oma programmid vastavalt nähtule ja kogetule. Näiteks ajab kuuekuune laps ema süles joogitassi ümber ning salvestab siis ema reageeringu – kas ema vihastab ja kärgib, hakkab ohvrina nutma või last süüdistama või üritab kõigest hingest hoopis head nägu teha ning surub oma tunded maha. Selline saab edaspidi olema ka lapse reageering ootamatule ebameeldivale situatsioonile. Kõik taolised õppetunnid salvestuvad sügavale lapse alateadvusesse ja edaspidi käivituvad tema käitumised sarnastes situatsioonides automaatselt.

On kindlaks tehtud, et umbes 70% inimese alateadvuse programmidest salvestatakse ajusse lapse esimese eluaasta jooksul ning veel 20% järgmise kahe aasta jooksul. Seitsmendaks eluaastaks on kõik alateadlikud programmid omandatud ja edasi algab vaid vanade programmide ümber programmeerimine. Juba alateadvusse salvestunud programme on aga väga raske muuta. Psühholoogia maadleb meie alateadvuse programmide ümberkirjutamise tehnikate väljatöötamisega juba aastaid ning mõned tehnikad on isegi leitud.

Beebiootamine rahus

Mäletan, kui lugesin esimest korda idamaade filosoofiast, et rase naine peaks keskenduma iseendale ning minema vaikusesse. Ta peaks mõtlema ainult ilusatele asjadele ning kogema hästi palju positiivseid emotsioone. Ja tema ümber peaks olema ilu ja harmoonia. Selliseks kujuneb siis ka laps! Meie pidevalt kiirustavas ühiskonnas tundusid sellised mõtted väga võõrad. Lääne ühiskonnas on naise viimased raseduskuud vastupidi idamaadele just see aeg, kus veel saab teha kõike seda, mida varem teha ei jõutud. Rasedad rabelevad viimase hetkeni töö, kolimise, remondi ja beebiasjade muretsemisega. Kui laps ei kannata seda välja, et ema tema peale mõtlemiseks ja temaga olemiseks üldse aega ei leia, siis teeb ta omad korrektuurid sünnihetke valimisel. Nii võib ta tahta ootamatult vara sündida või siis ootab, et tema peale mõeldaks ja ta ei sünnigi, nii et peab sünnituse kunstlikult esile kutsuma. Või läheb raseda tervis korrast ära... Tänapäeval on teada, et just lapse roll kehakeemia mõjutamisel on sünnituse käivitamisel peamine.

Tõenäoliselt mõjutab lapse heaolu ka raseda tervist. Seega peaksime mõtlema lapse seisukohast, mis on tegelikult talle oluline:kas kokku kuhjatud asjad või ema tähelepanu ja tema rõõmus meel?

Mida saame teha?

Mis on parim, mida saaksime teha, et meie lapsest kasvaks õnnelik, elurõõmus, avatud, julge ja loov inimene? Elu ei ole ainult lust ja lillepidu, ka mitte raseduse ajal, ükskõik kui väga me seda ka ei sooviks. Tegelikkuses on isegi vastupidi, ka raseduse ajal juhtub ootamatusi: elukaaslane lahkub, töökoht kaob, lähedane sureb. Kuidas kõik see naise kõhus kasvavale lapsele mõjub?

Ärge kunagi kartke negatiivseid emotsioone. Need on elu loomulik osa. Oluline on, kuidas nende negatiivsete emotsioonidega toime tulla. Negatiivseid tundeid – hirmu, viha, solvumist, kurbust – ei tohi maha suruda. „Pean naeratama!“,„Pean tubli olema, pean hakkama saama!“, „Ma ei tohi nutta, vihastada!“ – taolised tunded vajavad vabastamist. Ei saa ju olla positiivne ja rõõmus, kui sinuga juhtus midagi halba. See oleks ebaloomulik ja sellega õpetaksid oma kõhus kasvavale lapsele, et tunded tuleb maha suruda, sest „negatiivseid tundeid ei ole turvaline väljendada“, „negatiivsed tunded pole lubatud“ vms. Nii paned alguse kroonilistele haigustele ja ebatervele ellusuhtumisele, mis lapse kasvades muutuvad aina suuremaks probleemide puntraks, takistades tema edasijõudmist koolis ning edaspidi ka tööd ja isiklikku elu.

Tunded on tundmiseks

Negatiivseid tundeid tuleks vastu võtta ja läbi elada nagu positiivseidki. Selliselt käitudes õpetame oma lapsele, et tunded on elu loomulik osa. Kõik tunded tuleb vastu võtta ja siis neil minna lasta ning seejärel saab jälle olla vaba ja õnnelik.

Ehk just seetõttu ongi loodus nii seadnud, et rase ei suuda oma tundeid vaos hoida, vaid purskab kõik tormiliselt välja, ükskõik kui väike probleem tegelikult on. Raseda võimetus emotsioone kontrollida on kui kaitse lapsele! Nüüd siis tead, et see on lapse kaitseks ja iga kord võib tundepuhangul lasta rahulikult välja tulla. Ära hoia midagi endas tagasi, ära hoia midagi endas kinni – nii annad parima oma kõhus kasvavale lapsele. Kui sa veel ei oska, siis nüüd on õige aeg õppida oma tunnetega positiivses mõttes tegelema ning seeläbi õpetada neid oskusi ka oma sündivale lapsele. Sellest kõnelevaid raamatuid, õpitubasid ja koolitusi on palju.

Lisaks võta iga kord peale konflikti või negatiivset tundepuhangut aega, et lapsega rääkida. See võiks olla igaõhtune rutiin, et lased mõttes päeva silme eest läbi ja seletad lapsele, miks üks või teine asi sind pahandas, solvas, vihastas jne. Näiteks vihastasid sa lapse isa peale, sest too ütles sulle halvasti, jäi hiljaks või tegi sinu silmis midagi veel hullemat. Kuna laps armastab alati ka oma isa, siis on vaja talle seletada oma vihastumise põhjust ja seda, mida sa tegelikult tunned. Ja kui lapse isa armastad, siis on tarvis seda ka lapsele väljendada! Vahel on vaja seletada, miks lapse isa teid maha jättis. Või ausalt lapsele öeldagi, et ka sina ei mõista, miks, ja et see teeb sulle haiget, aga te saate hakkama ja sina oled talle alati olemas ning armastad teda.

Rasedus on imeline aeg. Saame juba enne lapse sündi väga palju ära teha selleks, et meie sündiv laps oleks positiivne, avatud, hakkaja, rõõmsameelne jne. Kes meist ei tahaks neid positiivseid omadusi oma lapses näha? See aga tähendab tegelemist iseenda ja oma kompleksidega juba enne rasedust, kuid kindlasti ka raseduse ajal. Lapse kasvatamine on tegelikkuses alati ka iseenda kasvatamine.

Ärgu hirmutagu sind see vastutus, vaid rõõmustagu teadmine, et saad oma lapse õnne nimel juba raseduse ajal nii palju ära teha. Selleks sulle jõudu!

Häid raamatud oma tunnetega tegelema õppimiseks:

BrandonBaysi„Rännak“, Daniel Golemani„Emotsionaalne intelligentsus“, John Kehoe ja NancyFischeri„Laste mõttejõu arendamine“


 

Nimemaagia

...Sisukord

Nimemaagia

 Kai Tamm 04.04.2013

Nimi, mis antakse inimesele pärast sündi, paneb maagilise pitseri kogu tema edaspidisele elule. Ükskõik kui palju inimene oma nime ka ei vaheta – kõige mõjuvamaks jääb siiski see esimene. Nimi on osa inimese iseloomust, see on tema eneseväljenduse kood. Numeroloog Kai Tamm aitab mõista, mida su nimi sinu jaoks paika paneb Nimi on tugevalt seotud sõnamaagiaga, sest see on nagu omamoodi loits või mantra, mis pideval väljaütlemisel vastavat mõju avaldab. Hüüdes kedagi nimepidi, ei mõtle me enamasti selle tähendusele (Eha, Anne) või algupärale (Kalev) või tõlketähendusele (Mihkel~Miikael, heebr jumalik). Iga sõna väljendab midagi, olgu see siis otsene, kaudne või varjatud tähendus. Viimast saab teada numeroloogia abil. Vastavaid materjale leiab nii raamatukauplustest kui ka internetist.

Igas nimes on number

Nimest tulenevad numbrid ei mõjuta otseselt inimese eluteed, saatust, vaid tema iseloomu ja hingeomadusi. Eluteenumber saadakse sünnikuupäeva, kuu ja aasta kokkuliitmisel. Nimenumber e. hingeteenumber näitab põhiliselt inimese eneseväljendust ja seda, kuidas inimene mingis olukorras käitub. Kõnealune number võimendab, nõrgendab või lõhestab inimese sünnikuupäevast tulenevaid iseloomujooni. Kui hinge-, nime- ja sellest tulenevate numbrite vibratsioonid on väga erineva põhiolemusega või omavahel disharmoonilised, võib vastava isiku käitumine sarnastes situatsioonides olla täiesti erinev ja ettearvamatu. Teistele jäetava mulje number on nimes esinevate kaashäälikute summa. Siseolemuse number on täishäälikute summa. Need omavahel liidetuna annavadki kokku nimenumbri.

Nimekood

Ilona Karula on kirjutanud oma raamatutes " Hinge valede nõiaring" ja " Täheinimesed":
"Igasugused sõnamised, lausumised, loitsimised ja taotlused on sõnade vibratsioonist ja lauseehituse energeetikast koosnevad programmeeringud. Igal sõnal on oma vibratsioon ja sõnade kombinatsioon lauses moodustab konkreetse võnkesageduse.
Nõnda ka nimi, mille me endale oleme saanud ja mida me terve elu kanname, on sõna otsese mõttes kood, millel on oma kindel programmeering, mis suunab meie teadvusele vastava sisu ja iseloomuga vibratsioone. 
Nimi pole lihtsalt kellegi tutvustamise viis. Nimi on kindla vibratsiooniga kood, mis muudab tervet sinu elu ja mõjutab oluliselt teadvusele vastuvõetavaid projektsioone." 


Kuidas valida lapse nime?

Lähtudes mõningatest reinkarnatsiooni printsiipidest, on küllalt laialt levinud arvamus, et tulevane inimene valib ise enne sündi oma vanemad, sünniaja, -koha ja ka nime. Vanematel tuleks see valitud nimi intuitiivselt tabada. Kui nad seda ei tee, võib juhtuda, et just nemad muudavad oma lapse põhinumbrid disharmooniliseks. Sel juhul püüab laps nimest vabaneda, seda mingil moel muuta ning esimesel võimalusel vahetada ka ametlikult. Iseasi on elus esinevad ajutised perioodid, mil laps või nooruk tahakski olla keegi teine.
Juba lapseoote ajal tuleks vanematel mõelda, millist nime laps võiks endale tahta. Võimalik, et sobiv nimi leitakse pärast lapse sündi, vaadates, mis "nime nägu" laps on. Arvatakse, et imik reageerib sobivale või ebasobivale nimele. Suurt rolli mängib siin siiski vanemate vastuvõtlikkus lapse hingevibratsioonidele. Mõnikord tulevad appi vanavanemad või leitakse nimi "juhuslikult", kuid samas tuntakse, et see on just õige nimi. Kui vanemad on eriarvamusel või tunnetavad erinevalt, võib lapsele panna ka mitu nime. Kõige tähtsam on, et valitud nime ka korrektselt välja öeldakse. Hellitusnimedeks võiks kasutada pigem muid sõnu kui lühendatud või moonutatud nime, mis rikub nime tegelikku energeetikat.

 Hoidu erilistest nimedest

 

 

Juba mõnda aega püütakse panna lastele erilisi nimesid. Loomulikult võib vanematel olla igasuguseid põhjuseid, miks nad panevad oma lastele võõrapäraseid , halvasti hääldatavaid või mõnikord ka võõramaiste jumalate nimesid, kuid numeroloogina ma seda teha ei soovita. Sellistele vanematele pakun siinkohal veidi mõtlemisainet:

  •  

     

     Kas te loodate, et vastavalt nimele tuleb ka teie lapsest midagi erilist?

  •  

     

     Kas te mitte ei ela lapse nimes välja midagi niisugust, millest teil endal puudu on jäänud? Te ei tea ju täpselt, missuguseks tegelikult kujuneb teie laps ja tema elutee. Võib-olla on tegemist lapsega, kellel on väga sügav sisemaailm ja keda häirib või ärritab teiste inimeste tähelepanu. Kui see laps võiks jääda muidu ehk märkamatuks, siis tema nimi seda ei luba.

  •  

     

    Soovite panna oma lapsele mõne võõramaise jumala nime. Numeroloogia seisukohalt ei saa üldkasutatavate tähestikusüsteemidega analüüsida ühegi jumala nime, sest nad on erilise missiooniga, kodeeritud nimed, milles maagilist, varjatud ja tähtsat rolli mängivad täpne hääldus, tähtede järjekord, rituaalid-pühitsused jne. Tulemused võivad osutuda soovitule vastupidiseks, mõju ettearvamatuks või isegi hävituslikuks. Eestlasele võib võõramaise jumala nimi mõjuda hoopis teisiti kui see nimi oma loomulikus keskkonnas.

Eesti vanasõna ütleb, et nimi ei riku meest.
Ladinakeelne sentens ütleb
Nomen est omen ( tlk Nimi on märk, enne). Eks õigus ole neil mõlemal!


Selgitused joogaõpetajalt Adeya`lt:

Mina sain selle sanskriti-keelse nime "ADEYA" joogaõpetajaks pühitsemise rituaali käigus oma Õpetajalt Milda-Maria Trinskaitelt.
ADEYA tähendab kingitust .
Joogaõpetus tuligi minu ellu väga raskel ajal, justkui Kõiksuse päästev kingitus ja minu südamest tulev soov oli ja on seda imelist Kingitust kõigiga jagada.

Alles hiljem sain teada, et vaimse maailma Kingitus toob õnnistuse vaid siis, kui seda teistega jagatakse!
Minu jaoks tuletab see nimi seega alati meelde, et mulle on antud toetus ja õnnistus läbi joogapraktika saadavate "kingituste" jagamiseks, inimeste abistamiseks ja tervendamiseks. Minu suurim missioon on  toetada  "õnnistatud seisundis" naisi ja anda sündivatele hingedele teada, et nad on väga oodatud ja armastatud!
Seega on ADEYA minu eluülesande ja minu töö jaoks toetav loits, mantra, Õnnistus.
Nimi ADEYA kannab endas praegu vaid mulle mõeldud energiat, vaimseid ülesandeid-kohustusi, et saaksin täita missiooni, milleks olen pühitsetud nii siin kui ka kõrgemalt poolt.    
Kuid ta toob kaasa ka suure vastutuse Kõiksuse ees ja kõigi sündivate hingede ees!

NB!

Tihti on iidsetel sanskritikeelsetel sõnadel ka vastupidine tähendus :( !

"Adeya" võib tähendada ka ilmajäämist, või millegi kaotust!  
Siit ilmnebki pühitsetud nimede Vägi!

Kui iidseid sõnu, pühasid nimesid kasutada ilma pühitsuseta või hoolimatult-teadmatult võivad nad keerata ette oma negatiivse poole ja mõjutada inimeste eluteed vastavalt sellele, võimalik isegi , et elumustrisse hakkavadki madalad energiad sisse voolama.
Kui nüüd mina annaksin loa veel kellelgi seda, minu jaoks õnnistatud, nime kanda, saab ta endale ka osa minu elumustrist, päris suurest, praegu vaid mulle mõeldud, kohustusest ja vastutusest.

 Kuid ei tohi unustada, et igal uuesti sündival hingel on siin maailmas ju täita oma isiklik ülesanne!

Seega, palun tee eelnevatest materjalidest ning selgitustest omad järeldused ja valikud,
ikka oma südant kuulates !
 

NB! Soovitan veel lugeda: Dan Bogdanov "Nime maagia "
http://dan.bmonde.net/tekstid/kirjand/1999/nimemaagia.html

Soovin teile ainult kõike head!  
VALGUSTAGU ÕNN KÕIKI MEIE PÄEVI !

 

Tervenda oma Sisemine Laps

...Sisukord

Vabadusse depreka kastist

Anu Hermlin, Tervis Pluss, august 2013

 Katrin on olnud oma esimese lapsega kodus poolteist aastat. Vanemapuhkusele jäi ta reklaamiagentuurist, kuid on õppinud pedagoogiks ning varem ka lasteasutustes töötanud.

 Olen ennast pidanud intelligentseks inimeseks“, alustab Katrin juttu. „Olen lugenud kasvatusalaseid raamatuid, valmistanud ennast vastavas aktiivsünnituse grupis ette emaduseks, olen õppinud psühholoogiat... ja nüüd pole sellest kõigest mitte midagi järel! Ma ei saaks öelda, et see on sünnitusjärgne depressioon – mu laps on juba pooleteist aastane ja esimesest egošokist sain ruttu üle. Traumeeriv polnud mitte avastus, et beebi kõrval muutuvad iseenda vajadused nähtamatuks – sellega, et vastsündinu emana olid mu esimesed söögikorrad päevas kella viie või kuue ajal õhtul, harjusin ruttu. Ka see, et duši alla sain minna üksnes õhtuti, siis, kui mees kodus, ei murdnud mind maha. Palju rohkem üllatab mind see, et nüüd, kus olen uue elukorraldusega ammu kohanenud, avastan endas nii palju viha. Kust see tuleb? See ei ole ju ometi minu üliarmas laps, kelle peale ma vihastan. Aga miks tekib viha just siis, kui ma olen lapsega kodus ja ta oma iseseisvumisprotsessi käigus häälekalt oma osa nõuab? Miks ma sellega hakkama ei saa?“ küsib Katrin.

 Kust tuleb viha?

Mind häirib, et ma ärritun raamatu vahele määritud pudru peale, samuti piimatassi likku pandud leiva peale. Ma olen iseendale vastik, kuid vihastan ikkagi, kui avastan, et WC-harjaga „pestakse põrandat“ või et mu rahakoti sisu on prügikasti tühjendatud. Selle asemel, et lapse maailmaavastamisest rõõmu tunda, lähen endast välja ja kisun lapselt tema „mänguasjad“ jõuliselt käest! Selle peale vihastab omakorda laps ja minu ärritus kerib veelgi tuure peale!“ tunnistab Katrin. Nii paradoksaalne kui see ka ei tundu, kuid arukate, paljuõppinud ja empaatiliste naistena võime väikelaste emadena kaotada kogu oma pagasi ning avastada ühtäkki, et sellest, mida me teoreetiliselt laste eest hoolitsemise ja nendele turvalise keskkonna loomise kohta teame, ei ole kõige vähematki kasu. Võid olla vägagi teadlik viisidest, kuidas väikelast rahustada, võid isegi jagada õpetusssõnu selle kohta, kuidas armastav ja hell suhtumine raevunud last rahustab, loob talle turvatunde ning lubab tal areneda emotsionaalselt terveks, empaatiliseks inimeseks. Ja sealsamas võid tunda totaalset abitust, kuuldes omaenda lapse lakkamatut appihüüdu. Hella silitamise ja emaarmastusest tulvil sosina asemel võid tunda hoopis, kuidas sinus kerkib üles ärritus.

Kui naine sellises olukorras abi ei leia – tavaliselt ei leia, sest häbi on tunnistada sedasorti emotsioone ning oma saamatust nendega toimetuleku, siis abitusetunne kumuleerub ning intensiivistuvad ka muud negatiivsed emotsioonid. Ärritus, mis on tekkinud reaktsioonina lapse rahulolematusele, haakub enda vastu suunatud vihaga, mis tekib äratundmisest, et ma ei saa olukorraga hakkama. Lisandub pettumus iseendas („Poleks iial uskunud, et ma ei suuda oma enda laste vastu piisavalt armastav olla“), võib olla isegi enesepõlgus („Mis ema ma üldse olen? Mis inimene ma üldse olen?“).

Juhul, kui naine on valmis endale oma viha tunnistama ning suudab seda kuidagi ka ohutul moel väljendada, pole lugu nii hull. Kui ta aga püüab kõigest väest viha mitte väljendada ja väliselt normaalseks jääda, jõuab naine järgmisesse etappi, depressiooni.
Depressioon tähendab muuhulgas ka enda alla surumist. Me oskame endas alla suruda loomingulisust, seksuaalsust, naiselikkust, eneseväljendust, oma tõde, oma ausust jne, jne.
Väikeste laste emana on meil enda allasurumiseks veel palju „lisavõimalusi“. Tundes endas ära viha ja olles samas veendunud, et seda mingil juhul väljendada ei tohi, surutakse viha enda sisse lukku ja hakatakse vaevlema depressiooni käes.

Mis, kurat, minuga toimub?

 Mari palus abi justnimelt depressiooni tõttu. Ta on kodus kahe väikese lapsega, kellest üks viie- ja teine kahe ja poole aastane. Mari on magistrikraadiga, kunsti armastav ja harrastav 37-aastane naine.

 Mul on nii lahedad lapsed, „ ütleb Mari. „Nad on mulle jube tähtsad, ma armastan neid üle kõige! Ja nad on ka nii tublid ning andekad.

 Ja vaatamata sellele, kuidas ma neid armastan ja kuidas ma neid väärtustan, tunnen, et ma olen nendega kodus olles õnnetu! Kuidas see saab nii olla? Kui olen vahel õhtuti oma mehele kurtnud, kui kehv päev mul oli või kui halvasti ma ennast tundsin, on mees küsinud täiesti mõistmatu näoga: „Kuidas sa saad ennast nii heas seltskonnas nii halvasti tunda?“ Jah, ma saan väga hästi aru, et mul on kodus 1000 korda parem seltskond kui temal töö juures, ometi ei saa ma sinna midagi parata, et tunnen hinges tühjust ja valu. Üritan nüüd oma meest vähem koormata, ei kurda talle enam, millist piina ma hinges tunnen, ei proovi temaga koos järeldusele jõuda, mis mul puudu on. Ma saan ju aru, et see teeks tema elu veelgi raskemaks kui see juba on.

 Ühtlasi proovin vähemalt lastele jätta muljet, et minuga on enam-vähem okei, aga ma ei ole kindel, kas see toimib. Õnneks ma suudan laste eest ikka hoolitseda, neile söögi tegemise või potile panekuga olen ikka seni hakkama saanud, kuigi ka see tundub mõnikord väga tahtejõudu nõudev ettevõtmine. Mõtlen, et mis siis saab, kui mu depressioon süveneb? Äkki ma ühel hetkel ei suuda enam voodist väljagi ronida? Mis, kurat, minuga toimub?“

 Eesmärk on olnud sellisel naisel küll õilis – käituda meeldivalt, mitte näidata lastele oma paha tuju ja mitte peletada eemale oma meest, kuid tulemus pole suurem asi. Sügavas depressioonis naist ei oska mees kuidagi aidata, mees lihtsalt ei leia lukuauku ega ka ühtegi sobivat võtit, millega olukorda päästa. Üle kõige on meeste jaoks mõistetamatu vaikiv, apaatne ja (väliselt) tuim naine. Kuigi seesmiselt võib naine vaevelda valu käes, tundub ta mehele tõrkuv ja hangunud. See hirmutab, see peletab. Mees tunneb omakorda saamatust ja abitust („Püha jumal, mida ma temaga peaks peale hakkama?“) ning alati lahendust otsiv mehelik mõistus kiilub kinni. Tulemuseks on juba kaks halvatud tegutsemistahtega inimest. Kes on sellises situatsioonis lastele toeks?

 Kurbus

Mõnikord ei tunne naine sünnitusjärgset depressiooni ega ka viha, vaid kurbust. Ta on ise justnagu väike laps, kes ootab, et teda sülle võetaks ja tema eest hoolitsetaks. Mees teeb kõik, mis suudab, kuid naisele tundub ikka, et hoolitsust ja tuge on vähe.

Selliste emotsioonide lõksus olev naine võib algul paluda, et mees teda laste eest hoolitsemisel või kodutöödes rohkem aitaks. Naise koormus küll väheneb, mis on igati tänuväärt ja õiglane, kuid tunne, et „mul on raske, ma ei tule toime ja minu jaoks ei jätku midagi“, jääb.
Leevendust saamata võidakse välja mõelda uusi väliseid lahendusi: tuleb palgata koristaja, hankida lapsehoidja, et võimaldada emal pisut rutiinist välja tulla ja ennast (trennis, kohvikus, massaažis vms) turgutada. Selline asjadekäik on suureks abiks. Milline naine ei tahaks väljuda pisukeseks ajaks rutiinist ja tunda ennast jälle MinaIsena? Kui väikseid lapsi on mitu ja kui mõni neist on päris tilluke, võib isegi raamatulugemine raamatupoe leti ees tunduda eneseteostusena!  Pea tühjendamine tuhandetest laste ja koduga seonduvatest pisiasjadest teostab mõnusa restardi ning õhtul võib mees rõõmuga avastada, et tal on magamistoas uuesti Naine, mitte Neitsi Maarja. Seega tuleb kurbliku naise turgutamist ja talle oma aja võimaldamist kindlasti jätkata. Kuid sügavat mahajäetustunnet ega kurbust nende võtetega
aga ei ravi, sest kogu hüljatus naaseb niipea, kui vaheldust pakkunud impulsse enam ei tule.

 Sule löögi all

Evelin on kaunis ja pilkupüüdev naine. Kuid pärast kahe järjestikuse lapse sünnitamist on temaga toimunud muutused, milleks ta valmis ei olnud. Ta ei saa neist siiani päris hästi aru. Lapsed olid oodatud ja teretulnud, nende väikese vanusevahe ja nendega pikalt kodusolemise valis Evelin ise, see polnud pealesunnitud asjade käik. Nii Evelin kui laste isa Ahto eeldasid, et nende elu muutub laste sünniga ainult rikkamaks.

Lapsevanema roll tundus nii tugeva emotsionaalse sidemega seotud paari jaoks elu loomulik jätk ja ka põnev väljakutse. Seda, et lapsevanemaks olemine seab löögi alla nende suhte, ei osanud nad uneski näha.

Algul väljendusid Evelini probleemid ülemuretsemise, tujutuse ja pideva väsimusena. Tundus, et värske ema koormus on liiga suur ning väikese lapse kõrvalt käib lihtsalt majapidamine üle jõu.

Evelini hea sissetulekuga mees organiseeris oma kurvameelsele kaasale appi koristaja. See oli Evelinile suureks leevenduseks ja jättis rohkem energiat lapse jaoks. Vähem kui kaks aastat hiljem, kui sündis teine laps, organiseeris oma naise kehva meeleolu pärast mures olev Ahto ka lapsehoidja, kes võimaldas emmel kaks korda nädalas kolmeks tunniks endale aega pühendada. Kuid noore ema energiatase sellest ei tõusnud, pigem vastupidi: mida rohkem abi, seda lootusetum tundus Evelin olevat ja seda kehvemaks läksid ka mehe-naise suhted. Ikka kurtis Evelin, et kodused toimetused koormavad, tegi etteheiteid Ahtole, et too ei ole abiks, ning tundis sügavat meelhärmi sellepärast, et tal ei ole võimalust endale isiklikku aega võtta.
Enne lapsi oli Evelin olnud Ahto ettevõtmiste suhtes igati toetav. Majandusharidusega naine mõistis hästi, kui palju tuleb Ahtol oma ettevõtetesse panustada, et neid ikka käimas hoida. Lisaks oskas Evelin Ahtot inspireerida oma uusi ideid realiseerima. Kõik, mida Ahto välja mõtles, tundus Evelinile põnev ja uudne. Ta innustas meest ning panustas tema tegemistesse aeg-ajalt ka omapoolsete ideedega, sest see kõik oli tegelikult nende ühistes huvides!


Nüüd aga hakkasid Evelini mehe pisutki pikemad tööpäevad häirima. Ta tundis, et Ahto ei hooli temast enam. Varem oli Evelin ise teinud Ahtole ettepaneku jätta ära mõni isiklik üritus, kui samale ajale tekkis mõni strateegiliselt oluline töökoosolek. Lastega kodus olles ei tule selline asi enam kõne allagi. Praegu näib Evelinile hoopis, et Ahto on oma pere töö ja lõbu nimel ohverdanud. Evelin tunneb end üksiku ja mahajäetuna.

Selline mahajäetusetunne võib äärmuslikul juhul üle kasvada ka ohjeldamatuks armukadeduseks. Esmalt võib naine tunda lihtsalt pahameelt seetõttu, et mehel on vabadus ja võimalus teha enda ajaga, mida soovib, naisel mitte. Kui mees olukorda analüüsida ei oska ning aru ei saa, mida naine tegelikult vajab, võib pahameelest saada armukadedus.

Nagu räägib Evelin: „Olen endalt küsinud, miks mees nendel koosviibimistel ja jõusaalides käib? Kas need on tõesti nii olulised koosolekud, et nendel peab osalema pärast tööaega? Või on need nii tähendusrikkad treeningmasinad, et oma pere tuleb nende pärast unarusse jätta? Mida ta sealt tegelikult otsib? Võib olla midagi sellist, mida ta minu käest enam ei looda leida? Võib olla ma ei ole tema jaoks enam ligitõmbav? Kui nüüd kaalu peale astuda ja numbreid vaadata, siis ega vist ei saagi olla...“

Sellist armukadedust toidavad madal enesehinnang ja alaväärsustunne. Terve enesehinnanguga naisel ei teki ettekujutust, et ta ei ole enam pärast laste sünnitamist mehe jaoks atraktiivne. Madala enesehinnanguga naise jaoks räägib aga iga millimeeter lõtva kõhunahka terve eepose sellest, kuidas ta naisena enam oma meest ei kütkesta.
Mida rohkem naine selliste lugudega ennast piitsutab, seda sügavamale langeb enesehinnang ning seda vähematraktiivseks ta tõepoolest muutub.

 Sügavat puudusetunnet, mis väljendub kas hüljatusetunde, kurbuse või armukadedusena, ei ravi ükski väline võte. Lähikondsed saavad oma abi pakkudes või enda käitumist korrigeerides küll olukorda leevendada, kuid mitte naist selliste destruktiivsete tunnete käest vabastada.

 Paita väikest last enda sees!

Sünnitusjärgset viha, kurbust, hüljatusetunnet või depressiooni kogevad need naised, kes on ise imikuna või väikelapsena ühel või teisel moel hooletusse jäetud.

Üks põhjus, miks ei suuda ka ülihea teoreetilise baasiga ja seni tasakaalus olnud naine pakkuda oma beebile või väikelapsele igas olukorras armastavat turvatunnet, peitub selles, et sellisel naisel puudub alateadvuses mudel. Teadvuse tasandil on kõik suurepärane – naine on valmistunud olema oma lastele hell ja hoolitsev, armastav ja toetustpakkuv ükskõik mis olukorras. Ta usub, et nii see lähebki, sest teadvusetasandil ei näe ta ühtegi põhjust, miks peaks minema kuidagi teisiti. Kuid alateadvusel pole mitte mingit aimu sellest, kuidas soovitud elu luua. Kuna alateadvuses sedasorti mudel puudub, siis haarab see esimese, mis antud keerulise olukorraga kuidagi haakub. See on mudel, mille järgi toimisid naise hooldajad tema lapsepõlves. Ja see mudel ei sisalda mitte midagi sellest, millega naine on kavatsenud oma lapsed üle külvata.

See seletus haakub imagoteraapiaga, mille kohaselt me valime endale partneri IMAGO järgi, mis koosneb kõikide meie lapsepõlve hooldajate positiivsete ja negatiivsete omaduste summast. Soovides teadlikult teha partnerivalikul kõik teisiti kui meie vanemad, valime meheks ometi samasuguse türanni, kui oli isa või naiseks samasuguse tänitaja, kui oli ema.

Teise seletuse pakub Sisemise Lapse kontseptsioon. Väikeste laste eest hoolitsemine seab meid olukorda, kus me ise justkui muutume väikesteks lasteks. See, kuidas end uues olukorras tunneme ja uute väljakutsetega toime tuleme, kuidas laste eest hoolitsemise keerulistes olukordades reageerime, oleneb sellest, kuidas me end ise imiku või väikelapsena tundsime.

Me ei saa pakkuda tõeliselt toetavat ja igas situatsioonis armastavat kasvukeskkonda oma lastele, kuni me pole tervendanud enda Sisemise Lapse haavu. Sisemist Last võib käsitleda kui arhetüüpi, alaisiksust, sümbolit või midagi muud – kuid üldlevinud arusaama järgi peitub meis igaühes väike laps, kes teatud olukordades meie asemel tegutseb.

Kohtudes Sisemise Lapsega, võib inimene avastada, et paljud tema vajadused on olnud rahuldamata – vajadus armastuse, turvalisuse, usalduse, austuse või juhendamise järele. Selliste baasvajaduste mitterahuldamine on viinud aga tänapäeva inimesed kas kroonilise ärevuse, hirmu, viha või lootusetuse seisundisse.

Sageli alahinnatakse Sisemise Lapse mõjuvõimu. Inimesed usuvad, et olles vaadanud korraks silma enda sees elavale väiksele poisile või tüdrukule, ning olles teinud ka üht-teist tema tervendamiseks, peaks olema töö tehtud. Uskudes, et ka Sisemine Laps meie sees vajab meilt vaid ühte armastavat pilku, oleme sageli lühinägelikud. Kui lühinägelik on oldud, selgubki keerulistes situatsioonides, muuhulgas väikelaste eest hoolitsemise ajal.

Kui eluperioodil, kus sa peaksid andma endast väga palju armastust, tunned hoopis, et sinul endal on armastusepuudus; kui selle asemel, et olla igal sammul toetav, tunned hoopis, et sind ei toetata piisavalt; kui soovides laste ülevoolavaid emotsioone hallata tunned, et sinu enda emotsioonid kasvavad üle pea, siis on tegemist Sisemise Lapse tervendamata haavadega.

Kui sa tunned, et sulle tehakse pidevalt haiget, tuleb tervendada Haavatud Last. Kui sa tunned, et sind on hüljatud, tuleb tervendada Hüljatud Last. Jah, ka mees saab sinu Sisemise Lapse heaks palju ära teha. Kuid kogu vastutust mehe õlule panna oleks vale ja viitaks sinu enda vastutustundetusele.

Et kasvada Tõeliselt Armastavaks Lapsevanemaks, käivitada laste eest hoolitsemises oma unistuste mustrid ja pakkuda oma lastele igal sammul tõelist tuge, tuleb sageli pühendada oma Sisemise Lapse tervendamisele hoopis rohkem aega ja tähelepanu, kui seni arvata oskasime.
Kuid saadud hingerahu, tasakaal ja lastega koostoimimisest tekkiv kooskõla on panustamist väärt.

 

 

Emaks kasvamine ja 40-päeva õnnistus

...Sisukord

Vaatan läbi akna viludas suvetuules võbelevaid puulehti ja taamal veel hommikuunes suikuvat merd. Õhus on kuulda sügise lähenevaid samme, aga pilved teda ei karda ja püsivad mõtlikult paigal. Köögilaual aurab kann kuuma vürtsiteega ja ahjus küpseb leib. Pisike Jasper magab lina sees mu rinnal magusat und ja mõtlen kui ilus see hetk on. Täna on üle väga pika aja esimene päev kui mul on mahti jälle kirjutada. See on nii hea tunne.

Jasper on selle maamuna õhku alles kaks kuud hinganud, aga tundub nagu oleks ta alati meie juures olnud - tema olemasolu on nii loomulik ja täiuslik justnagu heliseva kolmkõla kolmas noot. Ja tegelikult ongi ta meiega juba kauem koos, sest oma kehastumisplaanist hakkas ta meile mõlemale läbi unede ja nägemuste teada andma juba aasta enne päriselt loomist.

Emaks olemine on midagi kirjeldamatut. On nii suur au tutvustada neile pisikestele silmadele, kõrvadele, kätele ja jalgadele universumi kingitusi ja elu. Üheskoos avastada uusi häälevarjundeid tuule huigetes ja lainete loksumises ning värvide lustakat mängu maaslooklevatel lehtedel. Tervitada rõõmukilgetega pehmet kampsunikäist ja süveneda mõtlikult katusel kobistava varese kraaksatusse. Läbi Jasperi avastan ka ise kõiki väikseid ja imelisi igapäevaelu detaile aina uuesti. Kui kerge oleks elu, kui suudaksime ka täiskasvanuna hoida endas rõõmu neist lihtsatest asjadest ja ei mõtleks, planeeriks ja analüüsiks end hulluks! Lapsed tõesti on gurud.

Kundalini joogas on esimesed 40 päeva peale sündi eriti püha aeg, mil pühendutakse üksteise tundmaõppimisele ja uue perevibratsiooni loomisele. Et emal ja isal oleks võimalik kogu tähelepanuga uuele ilmakodanikule keskenduda, paluvad jogiinid traditsiooniliselt endale appi
sevadari. Seva tähendab isetut teenimist ja sevadar on keegi, kes soovib tulla ja aidata perekonda sel ajal igapäevatoimetustega nii et vastsed vanemad ei peaks oma pead vaevama toidu valmistamise, pesu pesemise ja koristamisega. Enne Jasperi sündi ei saanud ma pooltki aru sevadari(de) olemasoleku tõelisest tähtsusest. Alles nüüd mõistan kuidas uus elurütm tõesti alguses sisseelamist vajab ja milline õnnistus on kui võid täielikus rahus ja usalduses keskenduda pisikesele ilmaimele ja emaks-isaks kasvamisele selle asemel, et igapäevatoimetuste pärast pead vaevata.

Kui ma mõned aastad tagasi teadliku raseduse õpetajate ja jooga-doula kursusel oma kalli kolumbialasest õe Guru Santiga esimest korda kohtusin, teadsin kohe, et soovin just teda oma
doulaks - nii sünnitusele kui veidi pikemaks ajaks peale seda. Mõne inimesega lihtsalt on nii, et tunned kohe ära kui eelmistes eludes mingeid asju koos ajanud olete. Aga mul ei olnud isegi tarvis tema käest seda paluda (toetuse küsimine on minu jaoks ikka veel pusimist vajav õppetükk), sest Jasperi saabumisest kuuldes pakkus ta ise, et tuleks suurima rõõmuga 40 päevaks meile appi. Otsustasime siiski, et 2 nädalat on täiesti piisav ja nii saidki lennukipiletid ostetud.

Sünnitusega on nii, et plaane võid sa küll teha, aga selles protsessis on peale sinu veel teisigi otsustajaid. Jasper otsustas tulla poolteist nädalat varem kui me arvasime ja täitsa ootamatult. Nii ootamatult, et Guru Sant oli veel Saksamaal, kokkulepitud ämmaemand Ingrid teise sünnitaja juures ja tulevane issi purjeregatil võistlemas. Ja siis tuli Universum appi. Helistasin keset ööd oma kallile sünnitoetajast sõbrannale Karitale, kes koos ämmaemand Moonikaga meie poole teele asus. Kui uskumatu ja õnnistav on leida keset ööd ja ilma eelneva kokkuleppeta toetajad kodusünnitusele! Loetud tundide pärast kihutas praami ja autoga koju ka kallim. Ja seal me siis olime kõik koos, valmis vastu võtma imelist uut elu. Aga Jasperil oli teine plaan ja ta valis ilmale tulla ikkagi haiglas. Ma olen selle kogemuse eest talle väga tänulik, sest sain kogeda mõlemat - nii kodu kui haiglasünnitust ja mis veelgi olulisem - külluslikku toetust ja hoitust mõlemas kohas. Olles nüüd mõni kuu sünniprotsessil enda sees selgineda lasknud, tunnen ma väga eredalt, et Jasper soovis oma tulekuviisiga tervendada vanaema sünnituskogemust. Minu sünd oli küll ülev ja armastav, aga tolleaegse 36-aastase “puruvana” sünnitajana koges mu ema arstide poolt koletut halvakspanu, mis jättis hinge suure ja sügava haava. Aga nüüd tundub mulle, et tervendasime ja puhastasime Jasperiga koos selle aastakümnetetaguse kogemuse ära.

Sünnitus tõesti on transformeeriv kogemus. Mul on tunne justkui oleksin kõikide maailma naistega nüüd veelgi sügavamalt seotud. Minevikus, olevikus ja tulevikus eksisteerivatega, lastega ja lasteta. Ja mõistan veelgi tugevamalt kuidas me tegelikult olemegi kõik üksteise õed, laetud lõpmatu võimega anda ja armastada. Mitte skeeme ja intriige pusivad rivaalid või konkurendid.

Sünnitusjärgsel perioodil on naisel taastumiseks vaja und ja täisväärtuslikku puhast toitu. Öeldakse, et kui naine ei võta endale 40 päeva peale sünnitust rahulikuks taastumiseks, võib see aega võtta aastaid. Ja oi kui mõnus on hoida beebiga sama reziimi - tukastada siis kui laps tukastab ja tühja kõhu või janu korral vaid hüüda oma soovist ja kogeda seda täitumas - kui sul on kõrval pühendunud sevadar ja imeline mees. Joogidel on spetsiaalsed toidud ja joogid esimeseks 40 päevaks, mis kõik kosutavad keha, tervendavad emakat ja stimuleerivad piima tootmist. Hea on nii selleks ajaks kui esimeseks kolmeks kuuks oma menüüst välja jätta kõik loomne ja gaase tekitav (ehk siis liha-kala-muna, piimatooted, kõik värsked puu- ja köögiviljad) ja oluline on süüa külluslikult head rasva: gheed, avokaadosid, kookospiima, mandli- ja seesamiõli jm). Ja menüü on sellele kõigele vaatamata ääretult külluslik, sest ayurvedas on tohutult just nendele nõudmistele vastavaid retsepte ning meie oma Piprapood on müüki võtnud ka kõige ennekuulmatumad vürtsid. Kui ma ükspäev mahti saan, siis kirjutan eraldi postituse sünnitusjärgsest toitumisest, sest see on hiiglama põnev ja väga vajalik teada

Jasperi tulekuga seotud toetusevoo küllus aga aina jätkus, sest Guru Santi tulekuni käisid meile värsket ja puhast joogatoitu toomas teised kallid õed: Sukhdev, Katipille ja Merilin. Kui soojendav on mõelda, et kõikide kiirete asjatoimetuste kõrval võtsid nad selle aja, et sööke vaaritada ja need meieni toimetada! Ja seda kõike ilma küsimata! Guru Santi saabudes lisandusid hõrkudele toitudele spetsiaalsed ayurveda massaazid nii et kohati tundsin ennast kui maailma harmooniliseimas ja hubaseimas spaas. Kõik see hoolitsus ja tähelepanu, pluss Sukhdevi valmistatud platsentapreparaadid (kirjutan neist eraldi järgmise postituse, sest see on ka väga oluline info :) toetasid meid kolme nii, et mitte hetkekski ei tekkinud “juhtmed koos” tunnet. Aitäh, armsad!!!

Joogide soovitus on võimalikult varsti peale sünnitust uuesti jalutuskäike tegema hakata ja beebiga on nii ehk naa hea värsket õhku võtta. Oleme õnnistatud mere- ja metsaäärse kodukandiga ja kui Jasper oli kolmepäevane, sidusime ta lina sisse ja hakkasime jalutamas käima. Turvaliselt kord emme kord issi rinnale seotuna harjus ta niiviisi läbi une lainete loksumise ja lehtede sahinaga, puuokste praksatuste ja teiste loodushäältega. Ja meie saime käsikäes jalutades nautida seda täiesti uutmoodi tunduvat maailma ja uue elu alguse esimest suve.

Tänaseks, kui ma seda teksti siin lõpetan, tantsib väljas kogu oma pidurüüs juba sügis. Vahepeal on ahjus küpsenud ja ära söödud mitu leiba, naerdud ja nutetud. Jasper on kohe kolmekuune ja esimene valge täpp igeme sees kõdistab. Aga praegu on lõunauni lina sees nii magus, et ükski hammas seda õndsust segada ei saa. Vaatan seda imelist peakest enda rinnal puhkamas ja vaikselt nohisemas, poetan heldimuspisara ja potsatan musi vastu sulgsiidjaid juukseid. Elu on Armastus.

 

Urban Yogini Õnne Laboratioorium

Et laps saaks elus hakkama

...Sisukord

30. juuli Kadi Kütt     http://www.joogateraapia.ee/et

Eneseusaldus

Eneseusalduse all peab Norra pedagoog ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Keller silmas iseenda tundmist ja sisemist kindlust (mitte segi ajada välise enesekindlusega, mille annab teiste hinnang). Laps, kes on korras enesehinnanguga ja kindel oma võimes toime tulla, säilitab ka keerulistes olukordades rahu ning teiste hinnang ei kahjusta tema enesetunnet olulisel määral.

  • Paku lapsele väljakutseid – selliseid, mille kohta tead, et laps saab nendega hakkama või et nendega hakkama saamiseks peab ta end pisut ületama. Neist saab laps tunde, et ta oskab midagi, mida ta varem ei osanud.

  • Jälgi, et laps ei peaks korduvalt läbi kukkuma. Loomulikult peab laps kogema ka kaotust ja ebaõnne, ent kui need aina korduvad, kahjustab see tema eneseusaldust. Laps peab õnnestuma piisavalt, et mitte kaotada energiat ja tahet teha läbi pingelist õppimise protsessi.

  • Ära tekita lapses ärevust. Enamasti pole küsimus selles, et laps ei saagi näiteks koolis mingi ainega hakkama, vaid tema valmisolekus õppida. Kui laps pelgab õpetajat, ei pruugi halvad hinded tulla sellest, et laps ei saa ainest aru, vaid ärevus võtab talt võime mõelda. Rahulikus keskkonnas saaks laps kõigest aru.

  • Ära satu paanikasse ega muutu süüdistavaks, kui laps on saanud kehva hinde. Laps loeb vanema mõtteid ja tundeid, ning kui vanem on sisemiselt ärev ja hirmul, et tema järeltulija on luuser, tunnetab laps seda. Ka siis, kui vanem seda varjata püüab. Oled sa oma südames ikka kindel, et head hinded pole kõige tähtsam asi elus?

  • Iga laps on mingil alal andekas – kes muusikas, kes kunstis, kes enesetunnetuses, kes käelises tegevuses. Elus pole sageli tähtsaim see andekus, mida kool hindab. Kui kool su lapse andeid ei hinda, märka ja tunnusta neid sina.

  • Pea sõbralikku dialoogi kooliga, leidmaks ja toetamaks lapse tugevaid külgi. Dialoog vanema ja kooli vahel toetab ka last, sest ta tunneb ühendust.

  • Ära tähtsusta eneseusalduse tugevdamise vahendina üle võistlust, omavahelist jõu- ja osavusproovi. Godi Keller: “Võistlus on hea vaid võitjale ja teisele-kolmandale, kõigile ülejäänuile on see katastroof.”

Usaldus maailma vastu

Maailma usaldav laps julgeb ringi liikuda ja uusi alasid katsetada, küsida ja eksida. Usalduse vastand on hirm.

  • Enne, kui räägid looduse saastamisest, sõdadest ja ülekohtust, õpeta laps loodust, ümbritsevat elu ja inimesi armastama. Kui laps on saanud olla rõõmus metsa või jõe üle, kui teda on õpetatud neid armastama, kaitseb see teda edaspidi. Vanemal on tähtis tajuda, millal on laps valmis kuulma, et kõikide inimeste teod ei olegi usaldusväärsed; millal on tema baasusaldus nii tugev, et negatiivne info ei kahjusta teda.

  • Kui rääkida kolmeaastasele, et loodus on saastatud, et inimesed ise kahjustavad seda, kaotab laps rõõmu olla looduses ja tema usaldus inimeste vastu saab löögi. See ei tähenda, et teleka peaks kodust välja viskama, kuid vanemad peaksid mõtlema, mida on nende lapsel hea teada ja mida mitte.

  • Kontrolli oma hoiakut: kas sinus eneses on säilinud usk inimkonna headesse kavatsustesse või usud sa, et maailm on lootusetu paik? Laps võtab üle mõtted ja tunded, mis valitsevad vanema sees.

  • Märka last ümbritsevate täiskasvanute hoiakut. Lapse usaldust kahjustab, kui tema hoidjaks või õpetajaks on inimene, kes korrutab, et maailm on üks lootusetu paik ja inimesi valitseb kurjus.

Elurõõm

Elurõõm on väga tihedalt seotud eelmise punktiga. Elurõõmus laps naudib ennast ja oma tegemisi, kui need ka kõrvalseisjale tähtsusetud tunduvad. Ta oskab tunda rõõmu väikestest asjadest.

  • Jäta lapsele võimalus midagi oodata ja igatseda. Tänapäeval on see suur väljakutse, kõike võib ju saada kohe ja kiiresti. Soovitu kiire saamine tekitab tühjustunnet ja igavust ning jätab lapse lõpuks ikkagi rahulolematuks.

  • Tekita pere elurutiinis kindel aeg, mida oodata. Looge mõni peretraditsioon: pühapäevahommik pannkookidega või reedeõhtune saunaskäik vanaisa pool. See võib olla ka laupäevaõhtu koos perega teleri ees – tähtis on, et see erineks muust ajast ja teeks kõiki õnnelikuks.

  • Otsi võimalusi luua meeleolu, kas küünlavalguse, ühise matka või jutuajamisega. Laps kogeb sellest, et rõõmu ja püha tunnet tekitab ühisosa, mitte asjad.

Uudishimu

Uudishimu tõukab avastama maailma ja elu. Selle vastandiks on ükskõiksus: miski ei köida last, kõik on igav.

  • Juhindu lapse elavast huvist. Uuri valdkonda, mis talle huvi pakub ja vestle sobival hetkel sel teemal.

  • Ole ise uudishimulik ja aita lapsel elu eri valdkondi avastada. Ära moraliseeri – pole olemas õigeid vastuseid, tuleb lihtsalt ümbrust uurida.

  • Ära heitu, kui su teismeline tundub olevat kaotanud uudishimu ja vastab kõigile ettepanekutele kuhugi minna: "Ei huvita!" Teismeline on isegi uudishimulikum kui noorem laps, lihtsalt tema huvid on muutunud. Enamik teismelise uudishimust on suunatud sellele, mis toimub tema enese sees, tema eakaaslastes ja nende vahel.

Avatus

Avatus on võime näha teisi lahendusi, mitte anda liiga vara hinnanguid. Selle vastand on eelarvamused, tunne, et sul on olemas juba vastused kõigele. Avatus on seotud üldise tolerantsiga ühiskonnas.

  • Paku lapsega rääkides erinevaid seisukohti. Näita, et probleemi on võimalik lahendada mitmel moel.

  • Näita lapsele, kuidas rääkida kellegagi nii, et kuulad teda päriselt. Austa teise inimese arvamust ja õpeta ka laps seda austama.

  • Kontrolli ennast: kas sina suhtud maailma eelarvamusteta?

Tahe

Tahe on võime teha tööd, mitte alla anda, kui miski sulle vastu töötab. See on võime visalt raskustest üle saada ja uuesti tõusta, kui oled kukkunud.

  • Sea sisse kindel argipäeva rütm: enam-vähem samal kellaajal äratus, siis pesu ja söök. See annab lapsele kogemuse, et kindel, rahulik elu on teatud struktuuriga; et ellu kuuluvad nii mõnusad kui ka mitte nii mõnusad, kuid vajalikud toimingud, mida me peame tegema, et meie hea elu saaks toimida. Nii kogeb laps, et kodu koristamine kuulub hea elu juurde ja et nõudepesu on osa elust. Selline struktuur on esimene samm, et lapsel saaks hiljem kujuneda enesedistsipliin ja tahe ära teha ka elus ettetulevad ebameeldivad asjad.

  • Ära anna lapsele liiga vara liiga palju valikuid. Varased valikud teevad ta närviliseks ja nõrgendavad tahet, sest laps kardab ilma jääda millestki, mida ta ei vali. Lapse elu on palju lihtsam ja selgem, kui ta ei pea valima mitme söögi vahel, vaid pelgalt selle vahel, kas süüa või ei.

  • Anna lapsele kodus kindlad kohustused, näiteks hoida oma tuba või mänguasjad korras. Kuigi laps võib selle vastu tõrkuda, saab varases lapseeas täidetud kohustusest aja jooksul harjumus ja seejärel vajadus.

  • Täida ka ise oma kohustusi kui osa oma heast, naudingut pakkuvast elust.

Sotsiaalsed oskused

Sotsiaalsete oskuste all peab Godi Keller silmas oskust kasutada oma võimeid ja energiat, et teisi inimesi tajuda ja toetada.

  • Näita selgelt välja, et iga laps on erinev ja igaüks on väärt austust.

  • Aktsepteeri inimeste erinevusi.

  • Ära võrdle last tema õe, sõbra ega üldiste standarditega.

  • Anna lapsele tunda, et ta on piisavalt hea.

  • Aktsepteeri nii lapse tugevaid kui ka nõrku külgi, julgustades teda viimastega tööd tegema.

  • Aktsepteeri iseennast, sest alles siis saad aktsepteerida teisi. Ära unusta, et kuigi sul on nõrkusi, oled ka sina piisavalt hea.

 

OOTUSE AEG

...Sisukord

Esimene trimester

LAPSE ARENG

1.-4. rasedusnädal ehk 1.raseduskuu

Esimestel nädalatel rasedust tegelikult veel pole. Viljastumine toimub enamasti teisel nädalal, ovutatsiooni ajal. Seemne- ja munarakk ühinevad munajuhas. Sealt liigub viljastatud munarakk emaka pole ning kinnitub 3.nädala lõpul emaka limaskestas. Embrüo välimised rakud hakkavad tööle platsenta moodustamiseks, tekivad nabaväät ja loodet kaitsvad kestad. Kolm sisemist rakku jagunevad kolme kihti, millest arenevad loote erinevad kehaosad. 4. nädalal on tulevane laps umbes 1mm pikkune.

5.-8. rasedusnädal ehk 2. raseduskuu

8. nädalast võib embrüot nimetada looteks. Selgesti on eristatavad pea ja kael, näha on ka käed-jalad. 6. nädalal hakkab lööma süda. Moodustunud on pea- ja seljaaju. Laps võib ennast liigutada, kuid ema seda veel ei tunne. Teise kuu lõpuks on ta umbes 2,5 cm pikk.

9.-12. rasedusnädal ehk 3. raseduskuu

12. nädalaks on lootel tekkinud kõik elundid. Näha on sõrmed ja varbad, näos on eristatavad nina, lõug ja otsmik. Laps teeb oma esimesed hingamisliigutused ning imeb pöialt. Kolmanda kuu lõpuks on ta 5-8 cm pikk ja kaalub ligi 20 g.

12.-16. rasedusnädal ehk 4. raseduskuu

15. nädalaga lõpeb esimene trimester, mille ajal loode on eriti vastuvõtlik välistele ohuteguritele. 16. nädalaks on lapsel välja kujunenud luustik ja lihased. Ta liigutab end, kuid ema seda ei tunne. Arenevad haistmine, kuulmine nägemine ja puutetundlikkus. Tita avab ja suleb suud ning neelab lootevett. Kuu lõpuks on ta 12-16 cm pikk ja kaalub ligi 80 g.

SINU ENESETUNNE

  • Rasedusest võivad märku anda seletamatu väsimus, ühest äärmusest teise kõikuv meeleolu, vastikus teatud asjade (alkohol, kohvi, sigaretisuits) vastu ning tung mõne toidu järele.

  • Eriliste isude puhul tuleb jääda mõõdukuse piiresse. Magusaisu tuleks rahuldada hommikul, mitte õhtul.

  • Maga piisavalt. Sinu väsimus on loomulik, see on tingitud munasarja hormoonide muutusest.

  • Kui kasutasid veel hiljaaegu rasestumisvastaseid pille, võib sul vajaka olla foolhappest. Foolhappe molekulidel on rakkude tekkeprotsessis võtmeroll (vt. Artiklid : Foolhape - mis ja milleks?). Söö eriti raseduse algul ohtralt rohelisi lehtköögivilju.

  • Lapsele on tähtis, et sa hoiaksid praegu väga mõlema tervist. Joo rohkesti vedelikku, vett, lahjat teed, naturaalseid mahlu ja piima. Öeldakse, et klaas sooja piima enne magamaminekut võib nüüd imet teha.

  • Iivelduse korral söö hommikust juba voodis. Iiveldustunde hea leevendaja on toitainerikas, kuid samas väga neutraalne toiduaine banaan, mida võib iiveldusega ärganu ampsata kohe voodist tõustes. Söö ja joo tihti, kuid vähe korraga ning ainult seda, mis maitseb. Ravimitest üldjuhul abi ei ole. Hoia alati käepärast midagi näksimiseks, tühi magu suurendab iiveldust veelgi!

  • Kolmanda kuu lõpuks iiveldus ja väsimus tavaliselt kaovad ning sa tunned end hästi. Paljud naised on nüüd eriti energilised.

  • Su kaal kasvab umbes 300 g nädalas. Varsti on su rasedust ka väliselt märgata. Rinnad suurenevad ja muutuvad tundlikumaks. Neist võib erituda veidi hallikat ternespiima. Enne 12. rasedusnädalat peaksid võtma end rasedusega arvele. Käi ära ka hambaarsti juures.

  • Kui soovid jätkata senist spordiharrastust, pea igaks juhuks nõu naistearstiga. Kui sa aga enne pole eriti sporti teinud, siis nüüd eelista mõnd rasedatele mõeldud joogarühma. Rasedate jooga mõjub hästi nii kehale kui vaimule, aitab valmistuda sünnituseks, ühlasi hoiab teiste tulevaste emadega suhtlemine sind eemal depressioonist.

 

Teine trimester

LAPSE ARENG

17.-20. rasedusnädal ehk 5. raseduskuu

Lapse nahka katab lootevill ning rasunäärmed eritavad lootevõiet. Ta liigutab end aktiivselt, imeb sõrmi ja haarab nabaväädist. Ta on juba üsna inimese nägu. Tüdrukul arenevad välja munarakud ja -sarjad. 20.nädala lõpuks on laps 20 cm pikk ja kaalub 250 g.

21.-24. rasedusnädal ehk 6. raseduskuu

Beebil kujuneb seedesüsteem, hakkavad kasvama küüned ja juuksed. Ta teeb esimesed hingamisliigutused ning suleb ja avab silmi. 22. nädalast alates kuuleb ta helisid, nii et temaga saab nüüd suhelda. Poisil on moodustunud munandid, mis hakkavad laskuma munandikotti. 24. nädalal on laps 20-25 cm pikk ja kaalub 500-700 g.

25.-28. rasedusnädal ehk 7. raseduskuu

Laps on juba vastsündinu proportsioonidega. Ta pilgutab silmi, reageerib läbi kõhu paistvale valgusele, kuuleb välishelisid ja tunneb ära ema hääle. Beebi suudab eristada magusat, haput, soolast ja mõru maitset. Tema liigutusi on ka väljastpoolt näha.

27. nädalal algab raseduse viimane kolmandik ja selles vanuses sündides on lapsel juba head väljavaated ellu jääda.

28. nädalal on laps 30-35 cm pikk ja kaalub umbes 1500 g.

SINU ENESETUNNE

  • Esimese lapse puhul tunned liigutusi tavaliselt 20. nädalast, järgmiste puhul 18. nädalast. Sinu süda töötab peaaegu poole intensiivsemalt, sest lapse kasvades koormus südamele tõuseb.

  • Ümbermõõt suureneb nüüd kiiresti ja kehakaal samuti. Igal nädalal võtad juurde umbes 300 g. Emakapõhi on tõusnud naba kõrgusele.

  • Võimalik, et sul on raskem hingata ja pead sageli käima tualetis. Kõhule tekkivatest rasedustriipudest hoidumiseks söö kallerdavaid toite, nagu sült või tarretis. Kanna toetavat pesu. Rasedusarmidest hoidumiseks võib kasutada nahka toitvaid ja pehmendavaid looduslikke kehaõlisid ( roosi-, lavendli-, mandli- või aprikoosikiviõli).

  • Sind võivad kiusata kõrvetised. Nendest hoidumiseks söö vähem korraga, aga tihti. Hoidu rasvasest ja praetud toidust. Ka peotäis tooreid või röstitud kaerahelbeid võib aidata.

  • Kui sul on veenilaiendid, kanna tugisukki ja määri kriitilisi piirkondi profülaktika mõttes spetsiaalsete salvidega. Kuni pole tekkinud põletikku, veenilaiendid otsest ravi ei nõua. Ka rasedate joogaharjutused aitavad vältida ja ennetada veenilaiendeid.

  • Jalakrampide põhjustajaks peetakse magneesiumipuudust. Viimast leidub täisteratoodetes, lihas, kuivatatud ubades, hernestes, pähklites ja kõrvitsaseemnetes. Apteegi käsimüügist saab ka kaltsiumi-magneesiumipreparaate. Firma Tiens soovitab toodet Kaltsium Gai-bao, rasedatele ja värsketele emadele rinnaga toitmise ajal. Ka kaltsiumi defitsiit põhjustab valusid ja ebamugavustunnet nimme- ja seljapiirkonnas, tuimust jäsemetes, krampe, liigesereumat, osteoporoosi, hammaste lagunemist, loote  väärarenguid, puudulikku piimaeritust rinnanäärmetest, naha ja juuste tuhmumist,allergiat.

  • Puhkusereisid ei ole keelatud. Kuni 28. nädalani lubab enamik lennufirmasid sind pardale ilma arstitõendita, kuid kindluse mõttes tasub rasedakaart ikkagi kaasa võtta. Mõistlik on teha ka korralik rahvusvaheline tervisekindlustus. Lennu ajal suureneb tromboosirisk. Tõuse aegajalt püsti ja joo iga tunni järel klaasitäis vett. Kui lend tuleb pikk, siis konsulteeri arstiga, kas on vaja võtta ka tromboosi ennetavat ravimit.

 

Kolmas trimester

LAPSE ARENG

29.-32. rasedusnädal ehk 8. raseduskuu

Laps on aktiivne, tal on sõrme- ja varbaküüned ning juuksed. Silmad on lahti, ta näeb, kuuleb ja tunneb puudutust. Ta võib keerata end sünnitusasendisse, pea allpool, ja nii jäädagi - tunned seda tugevamatest tõugetest oma ribidele. Kuu lõpuks on laps 35-40 cm pikk ning kaalub 1800-2000 g.

33.-36. rasedusnädal ehk 9. raseduskuu

Laps kasvab jõudsalt ja tal hakkab emakas kitsaks jääma. Seetõttu on tema liigutusi vähem tunda, kuid need on tugevamad. Nahk muutub siledamaks ja roosaks, lootevill kaob. Kuu lõpuks on laps 45 cm pikk ja kaalub 2000-3000 g.

37.-40. rasedusnädal ehk 10. raseduskuu

Lapse nahk on kaetud lootevõidega, soolde on kogunenud esiroe ehk mekoonium. Tita on valmis eluks väljaspool emakat. Esiklapsed laskuvad vaagnas allapoole, järgmistel jääb pea liikuvaks kuni sünnituseni. Sündides on laps keskmiselt 50 cm pikk ja kaalub 2500-4000 g.

SINU ENESETUNNE

  • Püüa hoida selg sirge ja puhka sageli. Kontsa parim kõrgus on 4-5 cm.

  • Mõõdukad tursed kätel ja jalgadel on normaalsed. Tõsta istudes jalad tugedele, kodus eelista rätsepaistet. Rasedusaegsed tursed saavad leevendust joogatunnis.

  • Refluksist tingitud mao ja sõõgitoru kõrvetiste korral võid leevendust saada, kui sööd sageli ja väikestes kogustes. Vältida tasuks rasvast toitu, šokolaadi, kohvi ja kanget teed. Magada võiks kõrgema peaalusega.

  • Kui kõht laskub alla, on sul kergem hingata ja kõrvetisi jääb vähemaks, kuid nüüd võivad muret teha kõhukinnisus ja gaasid. Rohke värske piima joomine ja ka toore porgandi söömine võib panna nii emal kui ka imikul kõhu kinni. Kõhukinnisusest hoidumiseks liigu palju, toitu õigesti ja joo küllaldaselt. Paljud on abi saanud õhtul sooja veega likku pandud 4-5 kuivatatud ploomi söömisest hommikul ja ploomi- mahla joomisest. Hästi mõjub ka, kui juua hommikul pärast ärkamist klaasitäis vett.

  • Maga vasakul küljel, see on parim emaka verevarustusele ja laps saab rohkem hapnikku.

  • Kui sul on õhtuti raskusi uinumisega, jää parem kauemaks üles: istu teleri ees, loe või tee käsitööd, kuni uni võimust võtab. Sinu unehäired teenivad lapse huve, nii liigutad end magades rohkem ja tita verevarustus on parem. Nõnda on kergem ka vastsündinu ööpäevarütmile üle minna. Unevõlg tee tasa päeval.

  • Unetus on muide üks magneesiumipuuduse tunnuseid. Võta magneesiumitablette, need aitavad ka jalgade "suremise" ja krampide vastu.

  • Öise õhupuuduse korral katsu magamisasendit parandada suurte patjadega. Proovi poolistuvat asendit või säti patju kõhu alla.

  • Kõht võib tõmbuda vahetevahel paariks sekundiks kõvaks. Tegu on juhuslike emaka kokkutõmmetega, mis annavad märku, et organism valmistub sünnituseks.

  • Paki valmis kott, millega läheb sünnitusmajja. Lähenevale sünnitusele võivad viidata kõhulahtisus ja isu langus. Kindlalt annab sellest märku limakorgi eemaldumine emakakaelast. Ole kannatlik - arsti määratud päeval sünnib vaid 5% lastest.

Kuidas aidata raseduse ajal ennast ja oma beebit?

...Sisukord

Aitab aastatuhandete vanune kultuuripärand Hiina meditsiini näol. Selles on omavahel ühendatud iidsed tarkused taimedest, mineraalidest, organismi kui terviku eneseregulatsiooni võimetest ning keha ja meelte koostööst.

 Räägib Marit S.

„Pärast lapse sündi tekkisid ärevushood, hirm ja paanika (hirm surma ees). Kehaliselt väljendus see üldises nõrkuses, juuksed hakkasid välja langema ning tekkisid unehäired.

Kui olin päeval võtnud Lastekaltsiumi, sain juba esimesel õhtul magada ja nädalaga oli keha juba tugevam.

Nii kui keha oli hakanud tugevnema, kadusid ka ärevushood ning kaks nädalat hiljem peatus ka juuste väljalangemine”.

 Räägib Tiia T.

„Raseduse teisel poolel tekkisid mul unetud ööd: hakkasin tundma, kuidas jalad muutusid enne une tulekut rahutuks ega lubanud mul uinuda. See kestis umbes kuu. Mõni öö sain paar tundi ainult hommikul vara magada. See kurnas väga. Lisaks tekkis just öötundidel suur söögiisu, tundsin, et organism vajas kogu aeg midagi: ikka rohkem toitu.

Võtsin päeval Lastekaltsiumi ja Gai Baod ning samal ööl mu probleemid kadusid. Ei mingeid rahutuid jalgu enam. Olen neid kaltsiume võtnud augusti keskpaigast kuni oktoobri lõpuni ja tunnen end suurepäraselt.

Loodan, et need kaltsiumid suudavad aidata ka teisi nende raseduse ajal”. (kiri lühendatud kujul)

 1. Lastekaltsium ioniseeritud kujul

 Seda kaltsiumi võib anda lastele alates esimesest elukuust. See Ca vorm haarab enda alla kõik laste põhiprobleemid:

  • skeleti normaalne areng

  • üldtugevdav vahend

  • düsbakterioosi puhul

  • külmetushaiguste ennetamine ja ravi

  • eksudatiivse diateesi korral

 Veel on vaja teada, et rahiit ei ole eelkõige luustiku haigus vaid kesknärvisüsteemi haigus. See tähendab, et lapsel ei ole mitte ainult jalakeste deformatsioon ,vaid häiritud on ka peaaju protsessid.

 Vastunäidustused:

Ei sobi neile, kes põevad fenüülketonuuriat.

 2. Kaltsium Gai-bao

Koostis:

Kaltsiumipulber (170 mg tabletis), kaltsiumiühendid sidruni- ja toreesipuu viljade happega, kaseiinpeptiidfosforhape, vitamiin D3, mis osaleb valgu tekkimisel.
Toote põhilised iseärasused:

  • kaseiinfosfopeptiidid ja vitamiinid D3 takistavad kaltsiumisoolade teket peensooles, tagades selliselt kaltsiumi 100%lise omastatavuse

  • Ioniseeritud kaltsiumi defitsiit põhjustab valusid ja ebamugavustunnet nimme ja seljapiirkonnas, tuimust jäsemets, krampe, liigesereumat, osteoporoosi, hammaste lagunemist, loote väärarenguid, puudulikku piimaeritust rinnanäärmetes, naha ja juuste tuhmumist, allergiat.

 Tarvitamine vajalik:

  1. Rasedatele ja emadele rinnaga toitmise ajal - sellel perioodil vajab naise organism tavapäraselt suuremal hulgal kaltsiumi

  2. Lastele rahhiidi profülaktikaks

Vastunäidustused: Ei ole täheldatud

3. Veikan

Koostis: Nisuidu õli, vitamiin E, letsitiin, P-karotiin, linoleenhape, linoolhape, arahhidoonhape (vit. F).
Omadused: Võimas üldtoniseeriv tervisetoode, eriti kasulik suurte vaimsete ja füüsiliste koormuste ning kroonilise väsimuse korral. Tagab väikelaste normaalse arengu. Veikan on vajalik rasedatele naistele alates 4-st kuust ja rinnaga toitmise perioodil. Ta tagab loote normaalse arengu ja säilitab ema normaalse tervise. Koostisosad on vajalikud kesknärvisüsteemi arenguks, mistõttu soovitatakse raseduse perioodil, kuna lapse oskused ja areng sõltuvad sellest, kui palju närve on müeliiniga kaetud. Tõstab immuunsust. Tugevdab endokriinsüsteemi. Ravib lastetust.


Tiens preparaatide üldiseloomustus:

  • Tiens toodangu aluseks on iidsed hiina ja tiibeti retseptid, looduslik tooraine ning kaasaegne biotehnoloogia

  • on eksklusiivne, kaltsiumi praparaatide näol ei oma analooge terves maailmas – organism omastab neid 96-98% ulatuses.

  • on laialt kasutatav ja eluliselt vajalik mistahes vanuses inimestele - preparaate võib tarvitada raseduse ajal, nad sobivad ka vanuritele ja lastele

  • on naturaalne, kergesti omastatav, ei oma vastunäidustusi ja piiranguid, ei sisalda hormoone ega stimulaatoreid

  • ei ladestu organismi ja ei tekita sõltuvust

  • ei kutsu esile allergiat ega mingeid negatiivseid kõrvalnähtusid

  • sobivad tarvitamiseks koos teiste, sünteetiliste ravimitega, vähendades nende kõrvaltoimeid tervetele organitele  

  • sobivad koos fütoteraapiliste ja homöopaatiliste preparaatidega

  • tooted on suunatud mitmesuguste vaevuste ja haiguse põhjusele ning selle taandamisele, mille tulemusel organism taastub iseseisvalt ja reguleerub rikutud tasakaalu oma sisemisi ressursse kasutades

Materjali algallikas:

Dr. Farida Bikbajeva (laste kirurg-uroloog, kardioloog ja günekoloog) Loengud aastal 2009.

 

Need ja paljud teised tooted on pärit Hiina tootjafirmalt Tiens.

Tiens toodangu kõrget kvaliteeti kinnitab talle omistatud rahvusvaheline sertifikaat ISO 9001. Toodang on ära märgitud 13ne kuldmedaliga ja diplomitega. Toodang vastab nõudmistele FDA, VOZ, HACCP. Korporatsiooni koduleht: http://www.tiens.com/

Individuaalne konsultatsioon:

Eha Koger

+37253431018

e-mail: ehakoger@gmail.com


 

Tänapäevalapsed. Kristallilapsed...

...Sisukord

Meg Blackburn Losey “Tänapäevalapsed. Kristallilapsed, indigolapsed, tähelapsed, Maa ingid ja üleminekulaste nähtus”

lk. 69:
Kristallilaste energiaväljad hõlmavad tervet värvispektrit. Sellel mustril on teatud permutatsioon ning lapsi, kellel see esineb, kutsutakse sageli vikerkaarelasteks. Kristallilaste ja vikerkaarelaste energiaväljade vahel on väikeseid erinevusi, aga olemuselt on nad üks ja seesama. Erinevused seisnevad selles, et kristallilaste energiate värvid ja liikumine on äärmiselt erksad, vikerkaarelaste energiad on aga kergema intensiivsusega, pastelsemate värvidega ja delikaatsema liikumisega. Vikerkaarelapsed on pisut enam arenenud, kõrgemate ja peenemate sagedusmustritega. Siiski on nad nii tihedalt seotud, et pean neid ühe evolutsioonilise suuna osaks. Lugemise hõlbustamiseks kasutame nimetust “kristallilapsed” kõikide selle kategooria laste kohta.

lk.91
Loend kristallilaste äratundmiseks :

Neil on kristallsinised või väga sügavalt tumedat värvi silmad. Nad vaatavad meid nii, nagu oleksime neid alati tundnud – me olemegi!

Nad on väga tundlikud keskkonna, planeedi ja teiste inimeste suhtes.

Nad on äärmiselt intuitiivsed.

Nad on enamasti telepaatilised.

Nad on sotsiaalselt teadlikud.

Neil on sünnipärane õrna energia valitsemise oskus.

Nad mõtlevad osade kaupa.

Nende tähelepanu paistab olevat väga hajali.

Nad on äärmiselt kaastundlikud.

Nad ei suuda kannatada mingit laadi konflikti – nad võtavad seda isiklikult.

Nad on oma vanuse kohta väga targad.

Nad on rahusobitajad.

Neil on loomulikud tervendamisvõimed.

Nad on sündinud vahemikus 1997 kuni praegune aeg (mõned on veidi vanemad)

Nad on äärmiselt õrnad – haigestuvad sageli tuvastamatutesse haigustesse.

Neil on sügavalt kristalset tooni või heledate pastelsete spekritega laiaulatuslikud energiaväljad.

Nad mäletavad sageli eelmisi elusid või oma kogemusi elude vahel.

Nad näevad eeterlikke olendeid ja tihti ka suhtlevad nendega, näiteks inglitega, Meistritega, tulnukatega ja nii edasi – nad räägivad sageli “külalistest” ja nähtamatutest sõpradest väga isiklikul tasandil.

Mõnel neist on TH, ATH või autismi diagnoos.

Nad on teadlikud oma elu eesmärgist.

Nad on äärmiselt helded.

Nad on armastavad, kaastundlikud ja väga andestavad.

Nad on teadlikud inimeste vastastikuse mõju dünaamikast.

Neil on võime pingutuseta tõde välja nuhkida.

Nad vajavad omaette olemise aega, et ennast uuendada või oma päeva energiaid maha raputada.

Nad on väga haavatavad, aga samas võimsad.

Nad ei mõista inimeste võimet olla teiste vastu ebainimlik.

Nad armastavad sügavalt elu, teisi inimesi ja loomi.

Neil on vaja regulaarselt kogeda loodust.

Neile meeldib vees mängida või istuda.

Nende ümber toimub “maagia” – inimesed saavad terveks, ilmub raha ja asjad muutuvad paremuse poole.

Nad tunnevad vastutust väliste sündmuste või teiste inimeste tegude eest.

Nad tõmbavad inimesi ligi – teised tõmbuvad loomulikult nende poole.

Nende kohalolek mõjutab sageli elektroonikat.

Nad on empaatilised.

lk. 204
Varsti, umbes 12 aasta pärast , tuleb teine laine Maal ja kaugemal sündinud lapsi…
…Uued lapsed toovad meie maailma andeid, millesse me ei saa isegi hakata siinkohal süüvima. Nad saavad olema
Valge Valguse Lapsed, kes kannavad harmoonilise täiusega iga sagedust täielikult tasakaalustatud valgusespektris, mis pärineb kõige Allikast. Nende laste energiaväljad liiguvad spiraalselt, luues end igal hetkel uuesti. Nendest saavad andekad telepaadid, empaadid, tervendajad, õpetajad ja vaimsed juhid – isegi enne rääkima õppimist. Üksnes nende kohalolek muudab igaveseks nende ümber olevate inimeste elu. Neist saavad võluvad olevused – targad, kes astuvad välja hiiglaslikust tegelikkusest ja sisenevad kogu aja Meistritena meie maailma.

 



 

 

Raud - kas võtta või jätta ?

...Sisukord

Rauaga on nii, et kuna neid preparaate on nii palju erinevaid, siis on kõige targem ikka antud ravimi manustamise õpetusest üle vaadata. Raud tahaks imendumiseks pigem happelisemat keskkonda kui õlist.

Näiteks: Retafer"i võtmine koos toidu ja joogiga:
Tabletid tuleb alati neelata alla tervelt rohke veega. Tablette soovitatakse võtta söögiaegade vahel, kuna siis imendub raud kõige paremini. Kui teil esineb seedetrakti ärritusnähtusid, võib tablette võtta koos toiduga või vähendada raua hulka.
Teatud toidud ja toidulisandid võivad samaaegselt võetuna takistada raua imendumist:

fütaadid (viljatooted), parkained, kanamunade fosfoproteiinid, tee, kohvi, kliid, kakao, sokolaad ja kaltsium (piimatooted).
Liha ja askorbiinhape (C-vitamiinid) soodustavad ravimist saadava raua imendumist.


Lisaks rauast:
Artikke www.perekool.ee<http://www.perekool.ee> :
Raud - kas võtta või jätta?
Aune Rehema, perearst, Tartu Ülikooli biokeemiainstituudi assistent

Miks võiks info raua kohta olla oluline?
Esiteks on raua teema kohta üsna palju infomüra, kuid vähe tõenduspõhiseid kokkuvõtteid, eriti populaarteaduslikes väljaannetes.
Teiseks on tegemist elutähtsa mineraaliga.
Kolmandaks on tegu eluohtliku mineraaliga.
Neljandaks on raua mõju salakaval ning pikaajaline, seega ülimalt raskesti iseseisvalt hinnatav.
Kokkuvõte siinsest tekstist juba alguses neile, kes kaugemale ei loe: raua liigsus organismis on ohtlikum kui kerge vaegus. Rauavaegust saab diagnoosida laboratoorselt, ka perearsti tasandil. Seega on suhteliselt mõttetu ja potentsiaalselt ohtlik tarvitada raualisandeid "igaks juhuks".

Miks on raud ohtlik?
Raud on väga reageerimisaldis metall, mis tähendab, et ta seostub kergesti biomolekulidega, mille funktsiooni ta seeläbi võib muuta (nii aktiivsemaks kui inaktiivsemaks või ka valesti tegutsevaks). Kombinatsioonis hapniku ning hapnikku sisaldavate ühenditega (näiteks vesinik peroksiid, mida toodavad paljud rakud) on kahevalentne raud aga organismi võimsaim oksüdatiivne stressor (pro-oksüdant). Oksüdatiivne stress, mida teadus defineerib oksüdatiivsete stressorite ülekaaluna antioksüdantide suhtes ning millega ähvardab suur hulk telereklaame, on põhiliselt hapniku- ja lämmastikupõhiste vabade radikaalide jt. reaktiivsete osakeste liig, mida ei ohjelda piisav kogus antioksüdatiivse süsteemi osalisi. Vabaradikaalsed protsessid aga on raskesti juhitavad ning liias kindlalt haigusi tekitavad (loetelu vt. Järgnev lõik). Raua pro-oksüdantsust suurendab ka vitamiin C. Näiteks kui mingis preparaadis on
koos vitamiin C ja kahevalentne raud, siis vähemalt 95% sellest rauast (st. mitteimendunud osa) kahjustab aktiivselt seedetrakti limaskesta. Inimesel võib tekkida iiveldus, kõhulahtisus või kõhukinnisus, isegi seedetrakti haavand. Juba imendunud raud (ükskõik, millises vormis ta algselt manustati), deponeeritakse aga organismis ega pääse sealt kuhugi. Raud ei eritu klassikalises mõttes (st. uriini, sapi või higiga), ta lahkub organismist ainult vananenud rakkudega või verekaotusega.
Kui aga rauda on organismis palju, on suurem risk süsteemse oksüdatiivse stressi arenguks ning seeläbi haiguste tekkeks, mille arengus on roll oksüdatiivsel stressil (Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, ateroskleroos k.a. südame isheemiatõbi, kroonilised põletikud, diabeedi tüsistused jne).
Kerge rauavaegus pole üldjuhul ohtlik, mida aga sugugi ei julge väita raualiia kohta.

Kas on siis vale väita, et raud on terve olemiseks hädavajalik?
Loomulikult mitte. See on lihtsalt ainult pool tõest. Raud on vajalik nii hapniku transpordiks kudede vahel (hapnik seostub just hemoglobiini koostises oleva rauaga) kui rakuhingamiseks (mitokondrites). Rauda sisaldavad paljud olulised ensüümid, mille ladusa tööta häirub rakkude normaalne funktsioon. Tõelist rauapuudust, sealhulgas rauapuudusaneemiat, on igal juhul mõttekas korrigeerida. Lihtsalt enne tuleb see kindlasti adekvaatselt diagnoosida. Korrigeerimise endaga on juba nii, et sõltuvalt situatsioonist saab valida erinevate viiside vahel (alustades liigse kao lõpetamisest, aeglasest lisamisest toiduga kuni veeni süstimiseni välja). Nagu paljude asjadega, on ka rauaga nii, et
mõõdukus on mõistlik, st. ilma ei saa ja palju teeb ka paha.

Millal võiks arvata, et inimesel on rauapuudus ja pöörduda arsti poole?
Tegelikult on nii, et ei rauavaegusel ega raualiial ole ühtki spetsiifilist tunnust. Sellest, et võib olla aneemia (mille üheks sagedasemaks põhjuseks on rauavaegus) saab aga teatud staadiumis aimu selle järgi, et inimene on kahvatu, väsinud ning suhteliselt väikesel koormusel tekib südamepekslemine. Võib ka olla, et viirushaigused on sellisel inimesel suhteliselt sagedased. Et aga loetletud tunnused esinevad ka paljude teiste haiguste ja seisundite puhul, ei ole laboratoorse analüüsita diagnoosipanek võimalik. Esmased analüüsid saab teha perearst (või ka raseduse kulgu jälgiv günekoloog ja ämmaemand), sagedasemad rauavaeguse põhjused selguvad samuti esmatasandi analüüsides/ uuringutes. Enamasti ei ole eriarstlikud uuringud vajalikud, kuid kui rauavaegus on, kuid põhjus jääb ebaselgeks, on põhjendatud ka lisauuringud. Ravi määrab arst vastavalt diagnoosile st. rauapuuduse kompenseerimine on tavapäraselt ainult osa käsitlusest. Lisaks on praegu kokku lepitud, et tehakse kontrolli rauapuuduse riskirühmades. See tähendab, et nn. kliiniline vereanalüüs võetakse 9-12 kuu vanustel lastel ning rasedatel.

Kui palju rauda on võimalik saada toidust?
Imendumisest on veidi juttu järgmises alalõigus. Toidus on raud heemirauana (loomsed, "punased" allikad) või anorgaanilise kolmevalentse rauana (taimsed allikad). Kuna organismist lahkub päevas ca 1 mg rauda + verekaotuse raud või näiteks lisakulu raseduse ajal, peaks selle toidust asendama. Normaalselt toitudes saab sellega kindlasti hakkama, arvestades, et imendub umbes 5 % mitteheemsest ja 20% heemsest rauast.

* hommikuhelvestesse võib olla lisatud täiendavalt rauda, enamasti kahevalentset mitteheemset.
Toitumis- (ja eriti näksimis-) harjumusi üle vaadates võib aga hoopis avastada, et rauda on toidus oluliselt rohkem kui kadude taastamiseks vaja. Esmane, mis siis ette võtta, on vältida lisaraua saamist toidulisanditest.

Kas kõik rauapreparaadid on ühesugused?
Lühidalt võiks ütelda, et ei ole. Põhimõtteliselt võib raudasisaldavaid toidulisandeid ja ravimeid jaotada selle alusel, kui palju neis elementaarset rauda on. Või millega on raud kombinatsioonis (soovituslikult
mitte vitamiin C-ga, mis suurendab küll imendumist, kuid veel rohkem pro-oksüdantsust). Või millise soolana on ta mingis preparaadis. Keemiliselt on aga ülimalt oluline, kas raud on kahe- või kolmevalentne ning kas kahevalentne raud on kompleksis heemiga või mitte. Viimasest sõltub, kuidas ja kui palju rauda imendub ning kui kahjulik on seedetraktile imendumata jäänud raud. Heemirauast imendub kuni veerand, seedetrakti allesjääv osa on hästi seotud ning suhteliselt ohutu (otsene peristaltikat kiirendav toime võib olla). Kolmevalentne raud on üldiselt ohutum kui kahevalentne, kuid ohutus sõltub ka ühendist, milles raud on. Imendub anorgaanilise raua preparaatidest umbes ühepalju, keskmiselt 5 %, kuid erinevate mehhanismidega. Seedetrakti jääv umbes 95 % aga kas lahkub - kui ta on ohutult seotud - või reageerib.
Kummatigi on praegu Eestis nii, et ohutumad kolmevalentse raua preparaadid on retseptiravimid ja kahevalentse anorgaanilise raua preparaadid on käsimüügis. Eestis praegu heemirauda sisaldavaid preparaate müügil ei ole.

Kaks küsimust, mida korduvalt esitatakse, kui juttu rauast:
1) mis mõju on joogivees sisalduval raual ja
2) kas ägeda haiguse ajal (näiteks viirus) peaks jätkama rauapreparaatide tarvitamist?

Esimesele küsimusele vastuseks oli umbes 10 aastat tagasi teada, et raualiig vees rikub pesu, näeb kole välja, aga on arvatavasti ohutu. Nüüd seda viimast enam väita ei julge, on näidatud seost pinnavee rauasisalduse ja südamelihase infarktide esinemissageduse vahel. Tartus tehtud uuringus näitasime, et raua liig joogivees seostub suurenenud oksüdatiivse stressi tasemega organismis.

Teisele küsimusele hetkel lõplikku teaduspõhist vastust ei ole, kuid mõningate uuringute tulemused on nii drastilised, et julgeks pigem soovitada ägedate (nakkus-) haiguste ajal rauapreparaatide tarvitamisega vahet pidada. Organism kasutab päris mitut vahendit, et infektsiooni ajaks raud verest ära viia, ei näi mõistlik endale sel teemal vastu töötada.

Seost tuberkuloosi ja suurema rauatarvituse vahel kirjeldati aga juba 100 aastat tagasi.

Kokkuvõtteks: ilma kindla diagnoosita, nn "igaks juhuks" raudasisaldavate toidulisandite või käsimüügiravimite kasutamine ei ole millegagi õigustatud ja võib olla ohtlik.

Foolhape - mis ja milleks?

...Sisukord

Tervise Arengu Instituut

Eesti Ämmaemandate Ühing

RASEDATE JA IMETAVATE EMADE TOITUMIS- JA TOIDUSOOVITUSED

Foolhape

Foolhappe vajadus suureneb eriti raseduse alguskuudel. Piisav folaatide tarbimine juba enne rasestumist tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevale naisele. Raseduse ja laktatsiooni ajal soovitatakse tarbida päevas 500 μg folaate (tavaline soovitus täiskasvanule on 300 μg).
Parimad allikad folaatide saamiseks on roheline köögivili, pärm, maks, munad, nisuidud ja täisteratooted, kuivatatud viigimarjad, avokaado, spinat, brokkoli, sojaoad ja punapeet.
Foolhape on temperatuuri- ja oksüdatsioonitundlik, suures osas hävib keetmisel ja hapniku toimel.
Foolhape vähendab arengurikete ohtu – eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Et aga umbes pooled rasedustest ei ole planeeritud, peaks igaks juhuks iga viljastumisealine naine päevas toiduga saama 400 μg foolhapet. Foolhappe kaitsev mõju neuraaltoru defektide (spina bifida, anencephalia) vastu on leidnud kinnitust väga ulatuslike uurimistööde tulemustes. Raseduseelne foolhappe lisamine dieeti võib vähendada neuraaltoru defekti teket rohkem kui 2/3 juhtudest nii kõrgenenud riskiga (eelnenud rasedusel lootel arenguanomaalia) kui madala riskiga naistel.
Kõiki naisi, kellel on varem olnud neuraaltoru defektiga loode, tuleb informeerida uuest riskist, ning soovitada foolhappe lisamist dieeti 400 μg päevas seni, kuni tekib rasedus.
Erinevate uurimistööde tulemused annavad tunnistust, et neuraaltoru defekti teke on 10 korda kõrgem inimestel, kelle dieet ei sisalda piisavas koguses foolhapet võrreldes naistega, kes kasutavad lisafoolhapet. Foolhappe manustamine peaks algama vähemalt 3 kuud enne viljastumist ja kestma raseduse esimese trimestri lõpuni.
Siiski on veel ebaselge, kas adekvaatset maksimaalset toimet on võimalik saavutada vaid dieediga. Erinevad uurimistulemused annavad tunnistust, et ennetav foolhappe annus on 800 μg, mida on raske saavutada vaid dieeti reguleerides.
Praktika on endiselt vastuoluline, sest puudub piisav teave foolhappe kasutegurite tasakaalu ja lisariskide kohta kogu populatsioonis. Tervishoiutöötajatel on võimalus informeerida fertiilses eas naisi lisafoolhappe kaitsvast toimest profulaktiliste visiitide ajal.

Kas sünnitus on valus? Miks sünnitus on valus?

...Sisukord

(Selle lõigu võtsin raamatust "Me saime lapse? Me saame lapse! Me saime lapse..." sest paremini ei saagi sellest kirjutada :))
// Intensiivsed emakalihase kokkutõmbed ja lapse pea edasiliikumine sünnituskanalis venitavad ja rõhuvad kudesid ja organeid, mis on rohkelt valuretseptoritega varustatud. Seega ON sünnitamine valus. Valul on tähtis osa sünnituse arengus. Kui kõrvaldada valu, kipuvad sageli soikuma ka emaka kokkutõmbed. Sünnitusvalu on ainus mõtestatud valu - kannatuste tulemuseks on lapse sünd. Sünnitusvalu on väga mitmekesine oma ulatuselt ja tugevuselt. Valutada võib kogu kõht või kõhu alaosa, valu võib pesitseda ristluudes, kiirguda reite sisepindadele. On naisi, kes kogevad valu talutamatu ja piinavana ning naisi, kes tunnevad vaid ebamäärast venitustunnet ja sagenenud urineerimisvajadust.
Reaktsioon valule sõltub naise ettevalmistusest ja oskustest ennast aidata, aga ka temperamendist ja rahvusest. Kindlasti on väga oluline sünnitaja motivatsioon - naised, kes on rasedaks jäämise või raseduse säilitamisega palju vaeva näinud, on sageli väga kannatlikud sünnitajad.
Äge valu kujutab endast hoiatussignaali, mis koondab organismi kaitsejõud ja sunnib inimest tegutsema. Ülitugevale valule reageerib peaaju eriliste valuvaigistavate ainete - endorfiinide tootmisega. Endorfiinide tase on kõrgem, kui naine on keskendunud sünnitusele. Kui suureneb valu intensiivsus, suureneb ka endorfiinide tase veres.
Hirm ja ärevus vähendavad tunduvalt sünnitaja võimet valu taluda.
Mida peaks kindlasti teadma valust sünnitusel? Kõigepealt seda, et valu tuleb ja olema valmis sellega kohtuma. Õpi hingamistehnikaid, leia endale sobivad asendeid. Selleks, et valuga paremini toime tulla, saad ennast paljuski ise aidata. Kuidas seda teha, uuri kindlasti juba enne sünnitust. Samuti  peaksid teadma, et sünnitusvalu ei saa panna ühte patta jäseme amputatsioonivalu või vähivaluga, need on sootuks ise asjad, nende eesmärk ja toime organismile on erinev, ka lõpptulemus on erinev! Seega ei saa olla sarnased meetodid nende nii erinevate valudega toimetulekuks.
Ja veel - ära võitle valuga, vaid püüa see omaks võtta, kohaneda, leppida, anduda. Iga valu aitab sinu last sünnile lähemale. //

Hea on juua lonkshaaval nõmmeliivateed või raudrohuteed. Mulle endale meeldis valu ajal külmutatud maasikat imeda. Homöopaadi käest varu arnika-teri, need on igale sünnitajale abiks. Sidruni lõhn aitab konsentreeruda, lavendel rahustab. Kui sünnitus ei taha edeneda, võib aidata kadakalõhn. Inimene on "keemia-füüsika labor". Sünnitus algab eelkõige peast- mõtetest, ajuimpulssidest ja ajukeemiast.
NAERATA, sest Sina oskad sünnitada ja Su laps oskab sündida!!!

HIRMUVABA SÜNNITUSENI JOOGA JA ENESEHÜPNOOSIGA

...Sisukord

Jooga sobib rasedale lapseootuse algusest kuni sünnituseni. Joogatunnis saad harjutada raseduse ja sünnituse ajal sobivaid liikumisharjutusi, sünnitusasendeid ning õpid häälestuma endale ja lapsele.

Joogatee“ on üks viis leida oma Tee ka elus, tee emana hakkama saamiseks.

Toetudes ülemaailmselt tuntud hüpnoterapeudi Sophie Fletcheri kogemustele ja õpetustele- http://sophiefletcher.co.uk/hypnobirthing/ - Mindful Mamma Hypnobirthing

ning minu isiklikule tööle ja kogemusele Silva Meelekontrolli Meetodiga, õpime lõdvestus-, enesesisendus-, hingamis-, visualiseerimis-, enesehüpnoositehnikaid ning põhilisi teadmisi rasedusest ning sünnitusest.

Kui ema on enne lapse sündi nii füüsiliselt ja vaimselt kui ka hingeliselt hästi ette valmistatud, on tal võimalus kogeda sünnitust lihtsamal, pehmemal ja mugavamal, sageli ka valutumal viisil.

Enesehüpnoosi ja sügava lõdvestamisoskuse abil on võimalik viia end meeldivasse, keskendunud seisundisse, kus pole kohta hirmule ega valule.

Hirmuvaba sünnituse õpitoa peaeesmärgiks on vähendada hirme ja pingeid, toetades seeläbi keha loomulikku sünnitusprotsessi. Õpime tehnikaid, mille abil on võimalik jõuda sügava lõdvestusseisundini, säilitades samal ajal fokusseeritust ning positiivset häälestust kogu sünnituse vältel.

Ettergistreerumine meili teel: adeya@onnevalgus.ee

NB! Osaleda saavad need, kes on eelnevalt tegelenud joogaga, meditatsiooniga, lõdvestumisega või vähemalt 2 korda osalenud Õnnevalguse Beebiootuse joogatundides!

VÄRSKETELE EMADELE

Imetamisnõustamine

...Sisukord


Maarjamõisa Perekeskuses, perekool@kliinikum.ee.

Imetamisnõustaja/koordinaator  (tööpäevadel,va.neljapäev, kell 8.00-15.00)

Anne Ilves, tel. 53 319 051.

TAASTUMINE PÄRAST SÜNNITUST

...Sisukord

TAGASI ENDISEKS!

Helgi Tammuri, ämmaemand

Armas ema, seda sa ju nüüd oled, sest sinu kõhul sipleb väike ime ehk laps.

Sa oled väsinud, kuid väga õnnelik, sest said elu tähtsündmusega hakkama. Silmanurgas rõõmupisar, suunurkades naerukurrud, huultel küsimus: kas nüüd on kõik? Ei ole, meil on veel toimetusi, enne kui saate oma pereks saamise rõõme omakeskis jagada. Kõigepealt tuleb laps eraldada emast - nabanöör tuleb läbi lõigata.

PLATSENTA
Siis sünnib platsenta, emakook ehk lapse toidulaud. Emakas hakkab 15 - 30 minuti pärast uuesti kokku tõmbama ehk kontraheeruma ja surub ise või ämmaemanda abil platsenta emakast välja. Pärast sünnitust on väljaveninud emaka kaal 1 kg piirides, nüüd, kus platsenta on väljunud, jääb emakasse 15 - 20 cm veritsev haav, mis emaka taandarenedes kiiresti väheneb koos emaka kaaluga. Normaalselt kaalub emakas 70 grammi ja peitub sümfüüsi (häbemeluu) taha. Peale sünnitust kontrollib ämmaemand sünnitusteid ja lahkliha.

 

ÕMBLUSED
Rebendite või ämmaemanda poolt tehtud lahkliha lõigete puhul, mis laiendavad tupeava, tuleb need õmmelda. Õmblemise juures kasutatakse tuimestust ja sünteetilist õmblusniiti, mis hiljem eemaldamist ei vaja. Pärast õmblust võib lahklihale tekkida turse ja valulikkus. Seda saab leevendada jääkoti abil. Nakkuse vältimiseks tuleb hoolega täita hügieeninõudeid. Esimestel päevadel väldi istumist. Haav paraneb 10 - 14 päeva jooksul. Peale õmblemist puhastab personal sind, vahetab pesu ja sind aidatakse voodisse, kus on mugavam lapse ja lapse isaga mööda saata varane sünnitusjärgne periood. See kestab enamasti 2 tundi. Sel ajal jälgib ämmaemand sünnitustoas sinu vererõhku, pulsisagedust, kehatemperatuuri ja emaka kokkutõmbumist ja verehulka, mis emakast väljub. Kui nende tegevuste vahel või ajal, ei ole veel laps imema saanud hakata, oleks hea alustada seda kindlasti nüüd. Paranemise kiirendamiseks alusta nii vara kui võimalik vaagnapõhjalihaste harjutustega ( vesiroosiharjutus ). Alusta ettevaatlikult. Kui tunned valu või väsimust, katkesta harjutamine. Harjuta korraga vähe aga sageli.


JÄRELVALU
Lapse imemine rinnal vallandab hormoon oksütotsiini, mis paneb rindadest ternespiima, hiljem piima väljuma. Samas tekitab ka emaka kokkutõmbeid ja järelvalusid, vähendades emal sünnitusjärgse verejooksu ohtu. Järelvalud on rohkem tunda korduvsünnitajal. Hilis-sünnitusjärgne periood kestab kuni kõik rasedus-ja sünnitusjärgsed muutused on taandarenenud. Tavaliselt kestab see aeg 6 - 8 nädalat. Esimestel päevadel võib tunda ebamugavust, nõrkust, valu emaka piirkonnas. See valu on hea märk sellest, et keha pöördub normaalsesse elurütmi. Tugevate valude puhul pea nõu arsti või ämmaemandaga.

VERITSUS
Veritsus tupest kestab 2 - 6 nädalat. Rinnaga toitmise puhul võib lõppeda varem. Esimestel päevadel eritub erkpunast verd, mis päev päevalt muutub tumedamaks, lõpuks pruunikas kahvatuks, kollakas-valkjaks. Eritust võib tulla kuni esimese menstruatsioonini. Kuid rinnaga toites ei pruugi menstruatsioon ilmuda. Vanasti pidid naised voodis veetma 3 - 4 päeva ( nurgavoodis olemine ), ei tohtinud vannis käia. Selle tagajärjel kogunes veri emakasse, lisandusid mikroobid, tekkisid palavikud, põletikud emakas ja ka rindades. Tänapäeval on naised tublid. Juba mõni tund peale sünnitust on nad tegevuses. Laps on ju kogu aeg emaga, see väikseke tiivustab ema tegudele. Samas on emakas paremas asendis, veri pääseb välja. Siit jõuame veel ühe probleemini, mida kindlasti pead meeles pidama.

PÕIS
Raseduse ajal surus suur emakas põiele ja sundis sind sageli väljas käima. Nüüd on vastupidi, emakas jääb järjest väiksemaks, põis korjab palju uriini sisse. Pikalt surve all olnud koed on kaotanud osa tundlikkusest, mistõttu põis on ületäitunud. Urineerimistunnet ei teki. Natuke valulik on see piirkond ka, ei julge hädale minna. Püüa pärast sünnitust nii vara kui võimalik tualetti minna. Edaspidi pea meeles, et 3 - 5 korda päevas pead tualetti külastama. Võib esineda ka tahtmatut urineerimist. Aitab vaagnapõhjalihaste treening.

SOOLED
Sünnituse käigus surutakse pärasool tühjaks. Seetõttu ei pea Sa muretsema esimestel päevadel soole tühjendamise pärast. Sooletegevuse ergutamiseks võib juua rohkelt vedelikku ja süüa kiudaineterikast toitu. Sooletühjendamise vajadusel tee seda kohe. Ära karda õmbluste pärast, need ei rebene.


SELJAVALUD
Valu ristluu ja alakõhu piirkonnas viitab emaka kokkutõmmetele. Tavaliselt suureneb see valu rinnaga toitmise ajal. Seljavalu võib põhjustada ebamugav asend toitmisel, mähkimisel või mistahes töö tegemisel. Tuleb osata lõdvestuda ja jälgida ergonoomika reegleid. Hoia oma selga, see on sinu "mastipuu"

SUGUELU
Alustada võib siis kui mõlemad selleks valmis on. Segada võib valulikkus, eriti, kui oli õmbluseid, tuppelihaste lõtvus ja tuppe kuivus ja teadmine, et imetamine ei välista rasestumist. Enne suguelu algust soovitame käia sünnitusjärgsel kontrollil naistearsti juures. Enamasti 4 - 6 nädala möödumisel sünnitusest. Arst kontrollib rindu, kõhtu, õmbluste paranemist, mõõdab vererõhku, vajadusel tehakse vere- ja uriinianalüüs. Tupe kaudu kontrollitakse emaka taandarengut, emaka kaela, tupe ja lahkliha seisundit. Koos arstiga räägid rasedusest hoidumise võimalustest. Kui oled kodus abikaasaga selles osas kokkuleppele jõudnud, on arstil võimalik kohe ka vastav retsept sulle väljastada. Kuni otsus on tegemata võiks kasutada kondoomi. Spiraali võib panna emakasse 6 - 8 nädalat peale sünnitust. Parem oleks kui menstruatsioon oleks taastunud. Uut rasestumist soovitatakse mitte enne lapse 9 kuuseks saamist. Sellisel puhul tuleb sinu laste vanusevahe vähemalt 1,5 aastat. Aeg on oluline ema tervise taastumiseks, esimese lapse iseseisvumiseks ja planeeritavale lapsele soodsama kasvupinnase tagamiseks.

MASENDUSHOOD
Vaatamata õnnelikult ja hästi lõppenud sünnitusele võivad olla sul sageli masendus ja nutuhood. Põhjuseks on hormoonide järsk muutus ja sünnitusele järgnev tühjustunne. Häirida võib hirm, uue rolliga toimetuleku ees. Paari-kolme kuuga enesetunne paraneb. Ema koos toetava, abistava ja ergutava perega saavutab enesekindluse. Ühiselt ühise eesmärgi nimel pingutamine annab häid tulemusi - kõigil on hea elada.

KEHAKAAL
Sünnitusjärgsete harjutustega tuleb alustada varakult, vähemalt 24 tundi peale sünnitust. Alusta kõhu-ja vaagnapõhjalihaste treeninguga. Rasedus ja sünnitamine venitavad naise lihaseid ja muudavad rühti. Sünnitusjärgsetel päevadel tuleb võimalikult palju puhata. Aktiivsema treeninguga võib alustada 6 nädalat peale sünnitust. Hea ema kehakaalu reguleerija on rinnaga toidetav laps. Ema kaotab palju vedelikku ja kulutab rohkelt energiat. Raseduse jooksul kuhjunud kilod kaovad peagi. Mida paremini sa oma vormisoleku eest hoolitsed, seda vastupidavam ja rõõmsameelsem sa oled.


MÕNED SOOVITUSED SÜNNITUSJÄRGSEKS HARJUTAMISEKS.

Sünnitusel venivad kõik vaagnapõhjalihased ja muud pehmed koed sünnitusteede ümbruses. Esimeseks ülesandeks pärast sünnitust olekski aidata neil uuesti endisesse olekusse pöörduda. Keskendu sellele piirkonnale ning püüa neid lihaseid pingutada. Tupe ümber olevad lihased on rõngakujulised ja kui sa neid pingutad, siis sa tõmbad need rõngad väiksemaks kokku ja üles poole enda sisse. See on umbes samasugune tunne nagu hoiaksid pissihäda tagasi. Alustada võid kohe pärast sünnitust. Esimene kord võib olla raske ja sulle võib tunduda, et seal polegi enam ühtegi lihast, mida pingutada või siis nad ei allu sinu tahtele. Jätka siiski üritamist ja üsna pea hakkab asi minema. Harjutust võib teha igas asendis, kuid esimestel päevadel alusta lamades. Alustades paarist korrast võid hakata kordade arvu suurendama nii, kuidas jaksad. Teha võid mitu korda päevas, iga paari tunni tagant. Harjutamist võid jätkata seni, kuni oled täielikult taastunud - umbes 1,5 kuud pärast sünnitust - või ka edaspidi, sest kasu on sellest igas vanuses naistele.

Teine harjutus, mida samuti võid teha kohe pärast sünnitust, on kõhulihastele. Raseduse jooksul väljaveninud lihased peavad tagasi tõmbuma endisesse pikkusesse. Selleks lama rahulikult selili, aseta üks käsi kõhule, et paremini kontrollida, mis toimub ning hinga rahulikult sügavalt sisse ja välja. Koos väljahingamisega püüa tõmmata kõht vastu selga - nii ligi kui saad - hoia mõni hetk ja koos sissehingamisega lõdvestu. Tee nii mitu korda, kui jaksad ja edaspidi võid kordade arvu suurendada.

Kolmas kasulik tegevus kohe pärast sünnitust on kõhuli lamamine. Suurem surve kõhule paneb ka emaka kiiremini kokku tõmbuma ning kõhuõõne elundid asetuvad rutem oma endistele õigetele kohtadele tagasi. Kui sulle tundub mugav, siis võid kõhu alla asetada lisaks veel padja või kokkupandud teki. Jää kõhuli umbes 20 minutiks ja tee seda päeva jooksul korduvalt.

Arvesta, et taastumine sünnitusest on küll individuaalne, kuid vähemalt kuu aega läheb küll igaühel, aga võibolla ka kaks. Sel ajal väldi suuremat füüsilist koormust eriti raskuste tõstmist ja jõutrenni. Lapse kaal on sulle just paras. Vältida tuleb külmetamist, sest organismi vastupanujõud on nõrgenenud. Anna oma kehale aega saavutada endine kuju ja toonus.

 

Distsipliin ennekõike

...Sisukord

Kuidas tuua lapses esile tema parimad omadused?
Tiina Jõgeda, tiina.jogeda@ekspress.ee

Juba kümmekond aastat lahendab pedagoogilisi puslesid superlapsehoidja Jo Frost. Ta pole psühholoog ega lastearst, tema tee laste haldamise peenekoelise ameti saladustesse on kulgenud puhtalt iseõppimise ja kõhutunde kaudu. Daam lendab peresse ning loob paari nõudliku sõnaga korra majja, ka kõige saatanlikumad mudilased taltuvad, kurnatud emmede näole ilmub päike.
Nimelt ei usu Supernanny laste ninnu-nännutamisse, vaid kohaldab nende peal üsna karme võtteid. Tegelikult on Eestis kogu aeg niimoodi lapsi kasvatatud, aga kordame siiski üle tema kümme printsiipi (eesti keeles ilmunud ramatust ''Superlapsehoidja'').
1. Kiitus ja preemiad: kõige parem preemia on tähelepanu, kiitmine ja armastus, mitte maiustused ja maänguasjad. Kiida last, kui ta teeb midagi õigesti.
2. Järjekindlus: reegel on reegel ja seda ei rikuta (see käib kogu pere kohta). Kui oled nõudnud viie lusikatäie söömist, enne kui ta kommi saab, siis ära lasku kauplemisse. Tähtsamaid reegleid (nagu näiteks üle tee minemine rohelise tulega) tuleb pidevalt korrata.
3. Rutiin: kodus peab valitsema teatud kord, elamise kondikava, ärkamise, magamamineku jms kellaajad (varu piisavalt aega näiteks riietumiseks).
4. Piirid: laps peab teadma, mis on talle lubatud. Hoia pissipott tualetis - seal on selle koht!
5. Distsipliin: et lapsel oleks lihtsam piiridest kinni pidada, tuleb teda pidevalt kontrollida (selle all mõtleb Jo Frost lihtsalt vanemlikku kaitsvat pilku, mis last saadab, või äärmisel juhul kõvema häälega tehtud hoiatust). Aga õnnetuse eest karistada ei tohi! Ka mittesöömise eest ei tohi karistada!
6. Hoiatused: teadmine, mis järgneda võib, võimaldab lapsel oma käitumist korrigeerida.
7. Selgitused: väike laps ei tea, kuidas käituma peab. Põhilised käitumisreeglid tuleb öelda selgelt ja lühidalt, ilma pikalt põhjendamata ja keerutamata.
8. Vaoshoitus: laps ootab lapsevanemalt täiskasvanulikku käitumist, mitte karjumisele karjumisega vastamist jne. Katsu jääda autoriteediks!
9. Vastutus: kasvamine ja arenemine tähendab lapse jaoks seda, et ta on võimeline täitma jõukohaseid ülesandeid. Kaasa laps iga päevasesse perekonnaellu, aga jälg, et talle pandud kohustused oleksid mõistlikud ja saavutatavad.
10. Lõdvestumine: väärtuslik koosolemise aeg on oluline nii lapsele kui vanemale. Luba tal sinu kaissu pugedes ja unejuttu kuulates lõdvestuda.
       Superlapsehoidja ei tegele ainult laste käitumise remontimisega, vaid vaatleb karmil pilgul tervet perekonda, seda kaootilist, salahoovustest kantud universumit, kuhu väike süütu olevus sünnib. Lapse kasvatamine algab täiskasvanutest!

Äranunnutatud türannid

...Sisukord

 

"Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?", Michael Winterhoff, Väike Vanker

Kindlasti peaksid seda raamatut lugema kõik lapsevanemad, kelle jõud enam järeltulijast üle ei käi. Eriti tark oleks raamat kätte võtta neil, kel maimuke alles kasvamas - võib juhtuda, et hoiad hilisemas elus kokku miljoneid hävinud närvirakke ja üüratud psühholoogidele kuluvad rahasummad. Meditsiinidoktori ja lastepsühhiaatri kirjutatud tagasihoidlik raamatuke ei ole kindlasti kõige lihtasam ja kergem lugemisvara - autor ei ole lugejale järeleandmisi teinud ei meditsiiniterminite ega psühhiaatriliste teooriate poolest, aga enamik neist on illustreeritud näidetega ja kokkuvõttes lihtsalt mõistetavad.

Teema, nagu pealkirigi viitab, on lapsed, kellest meie jõud üle ei käi.
Igaüks meist, olgu lapsevanem või mitte, on näinud neid väikesi türanne kas tänavatel, sõprade peredes või kaubanduskeskuses ja kindlasti pead vangutanud. Vanemasse generatsiooni kuulujad on eriti pahakspanevad - vanasti rääkis laps siis , kui kana pissis, ja vits oli igapäevane töövahend. Mitte et dr. Winterhoff seda propageeriks, aga ühisosa - distsipliin - on olemas. Raamatu üks kandvamaid ideid on, et lapsed vajavad inimeseks saamiseks kasvatust, reegleid, piire ja korda. Et on asju, mille üle ei vaielda, kohustusi, mis pole läbiräägitavad, ja et vastutus oma tegude eest algab maimikueast.

Seitse vaimset seadust lastevanematele

...Sisukord

Kuidas oma lapsed edu ja rahuloluni juhatada?   Deepak Chopra, OÜ Mantra Kirjastus 2009

Parim kasvatus, mida oma lastele anda, on vaimne kasvatus.

Siin on seitse lauset, millel võib olla sügav mõju sinu lapse elule.

  • Kõik on võimalik.

  • Kui tahad midagi saada, anna seda.

  • Kui teed mingi valiku, muudad tulevikku.

  • Ära ütle ei - mine vooluga kaasa.

  • Iga kord, kui midagi soovid või tahad,

              istutad seemne.

  • Naudi teekonda.

  • Sa oled siin PÕHJUSEGA.

Nende arusaamadega kasvanud laps võib saavutada edu, mis tuleneb kõige väärtuslikumatest oskustest: armastada ja kaastundlik olla ning osata rõõmu tunda ja seda teistele jagada. Selles iga vanema jaoks olulises raamatus mõtiskleb Deepak Chopra nii oma kogemustest isana kui ka oma isiklikust vaimsest teekonnast ning pakub tähendusrikkaid ja praktilisi mooduseid, kuidas neid põhimõtteid lastega jagada.

Tänapäeva lapsed

...Sisukord

"Tänapäeva lapsed", Meg Blackburn Losey, Pegasus 2010

Kristallilapsed, indigolapsed, tähelapsed, Maa inglid ja üleminekulaste nähtus.

TÄNAPÄEVA LASTE uus põlvkond - oluliselt kaugemale arenenud kui eelmised põlvkonnad - on tulnud meie maailma väga eriliste annetega. Paljud neist mäletavad, kus nad olid enne Maale tulekut, sageli mäletavad nad oma eelmisi elusid. Nad jagunevad mitmesse kategooriasse -
indigolapsed, kes loomuomaselt teavad, et meie maailmas on midagi valesti;
intuitiivsed ja telepaatilised kristallilapsed;
tähelapsed, kes on võimelised suhtlema vaimselt ja nägema ette tulevikku;
Maa inglid ja üleminekulapsed.

Nende väga ebatavaliste laste fenomenide kohta ei ole palju avalikult kättesaadavat informatsiooni, sest puhtalt energeetilisi nähtusi on raske teaduslikult tõestada. See raamat räägibki millestki, mida ei saa veel mõõta, aga mis toimub meie maailmas iga päev. Siinne materjal põhineb vahetul kogemusel, mis on kogutud tervendamisseanssidelt, individuaalsetest intervjuudest ning veebilehekülgedelt, kuid oma panuse on andnud ka professionaalid, kes mitte ainult tunnistavad nende laste olemasolu, vaid töötavad nendega iga päev.

Selle raamatu eesmärk on tõsta lapsevanemate, õpetajate, hoolekandjate, haridus- ja meditsiinitöötajate teadlikkust ning olla neile toeks.

Need lapsed on siin ja praegu - ja neid on juurde tulemas!

Kas oleme valmis neid kuulda võtma?

Head lapsed kasvavad vitsata

...Sisukord

Löömine või peks muudavad lapse hilisemas elus teiste suhtes agressiivsemaks. Mida rohkem on laps saanud "laksu", peksu või sõimu osaliseks, seda suurema tõenäosusega käitub ta ka ise täiskasvanuna samamoodi.

Sellise uuringuga tulid Kanada teadlased välja vaid nädal pärast seda, kui Briti tööparteid esindav parlamendiliige leidis, et suvised rahutused Londonis olid selle tagajärg, et vanemad ei julge sotsiaaltöötajaid kartes oma lapsi füüsiliselt distsiplineerida.

Viiesada perega tehtud uuring näitas, et lapsed panid vanemaid oma käitumisega vähem proovile, kui vanematel paluti lõpetada laste füüsiline karistamine.

Teised uuringud on näidanud, et lapse vastu käe tõstmine suurendab hilisemas elus vaimsete probleemide, näiteks depressiooni tekkimise tõenäosust.

Ameerikas tehtud küsitlusest selgus, et enamik vanemaid kasutas karistamiseks "aja mahavõtmist" või lemmikmänguasja äravõtmist. Viiendik siiski tunnistas, et lööb oma last.

Lapse löömine on keelatud 20 Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal, Hispaanias, Hollandis. Suurbritannias on " põhjendatud korralekutsumine" lubatud, kuigi pole lubatud "nahale jälgi jätta".

Küsitlusest selgus, et Suurbritannias toetab löömise keelustamist 71% lapsevanematest.

Uuringu autorid peavad vajalikuks lapsevanematele selgitada, et lapsed pole enamasti mitte tahtlikult pahad, vaid käituvad enda arengu kohaselt, piire kombates. Siis tuleks neid esmalt kümme sekundit ignoreerida ja seejärel nende käitumine ümber suunata.

Teine meetod on kehtestada reeglid, aga seejuures ka selgitada, miks neid vaja on.

(Allikas:Daily Mail- "Naised", 17.02.2012)


Mis põhjustab kooliraskusi?

...Sisukord

Kes oleks võinud arvata, et lugemisraskuste puhul võib abi olla hoopis korvpallimängust!

Sügisel pidas Tallinna Holistilises Kliinikus loengu Rootsi eripedagoog Lars-Eric Berg. Ta rääkis, kuidas kooliraskustega rinda pistvaid lapsi saab aidata lihtsate füüsiliste harjutustega.
Holistilise Kliiniku nõustaja
Anu Mäe, kes Bergi Eestisse esinema kutsus, selgitab: “Meie nimetame laste abistamist lihtsate harjutustega sensomotoorseks treeninguks. Senso tähendab taju ja motoorne seda, kuidas me liigume. Aastatepikkune kogemus on tõestanud, et sensomotoorne treening aitab lisaks õppimisraskustes lastele ka täiskasvanuid.”

Kuidas ära tunda kooliraskustes last?

Pahatihti saavad klassi Tootsid külge laisa ja raskesti kasvatatava lapse sildi, sest nad nihelevad, ei osale tunni töös ja segavad teisi. Ent laiskusel või hüperaktiivsusel võivad olla hoopis sügavamad põhjused.

Näiteks võib probleem peituda selles, et lapse liikumine ja tajumeeled ei ole täiuslikult arenenud. Välja võib see paista nii:

lapsel on probleeme tasakaaluga;
• ta on kohmakas;
• tal on lugemis- ja/või kirjutamisraskused;
• tal on pudistav kõne ja keskendumisraskused;
• laps on kas üli- või väheaktiivne – niheleb või hoopis lesib laual, pea kätele asetatud;
• tal on raskem suhelda ja mängureegleid järgida;
• laps unistab ega süvene tunnis;
• esineb käitumishälbeid.

Kas tunnete ära selle poisi oma klassist?” küsib Berg seminariruumis. “Poiss, kes niheleb kogu aeg ega leia kuidagi head asendit. Algul lösutab laual, siis hakkab tooliga kiikuma. Näha on, et ta mõtted ei ole õppetöö juures.” Seminaril viibivad pedagoogid muigavad ning noogutavad.
“Tema mure on pärit beebieast,” väidab koolitaja. Hiljem seletab ta ka lahti, kuidas täpselt.

Beebiea refleksid on tähtsad

Ka Lars-Eric Bergil endal on beebieast pärit häda, millest ta sai teadlikuks alles 50. eluaastal.
“Mul on olnud suuri probleeme matemaatikaga. Arvutan hästi seni, kuni tegu on numbrikujul esitatud tehtega. Hätta jään, kui sama tehe on peidetud tekstülesandesse,” räägib mees.
Praegu oskab ta probleemile põhjuse leida: tema vasak ja parem ajupoolkera ei tee korralikult koostööd. Need ei tegutse sünkroonis.
Kuidas see mõjutab tekstülesande lahendamist?

Lars-Ericul jäi beebieas läbimata üks oluline etapp – ajupoolkerade koostöö õppimise staadium ristiliikumise abil. Ajal, mil ta pidanuks beebina roomama ja käputama, asetades käsi ja jalgu risti nagu murdmaasuusataja, pani isa ta hoopis tollal revolutsioonilisse beebitarvikusse ehk käimistooli.

Anu Mäe seletab selle üksikasjalikumalt lahti. “Kõik inimesed saavad sündides kaasa primitiivsed refleksid – liigutused, mida teeme tahtmatult ja alateadlikult. Väikelastel toetavad ühed refleksid teiste väljakujunemist. Need toimivad imiku ellujäämise nimel ja tagavad arengu: keeramise, roomamise, istumise, püsti tõusmise, jooksmise.

Laps treenib reflekse seni, kuni liigutused muutuvad automaatseks. Alles siis suudab ta teha mitut tegevust korraga. Seega on reflekside automaatseks muutumine eeltingimus, et laps saaks õppida uusi oskusi. Kui liigutus on automaatne, lõpetab refleks domineerimise.”

Loote- ja beebiearefleksid peaks kaduma hiljemalt koolieaks, aga vahel mingil põhjusel ei tee seda. Reflekside säilimisel võib olla mitu põhjust, näiteks sünnitrauma, ema stress raseduse ajal, haigus või refleksi vähene kasutamine ajal, mil see on ette nähtud.

Lars-Ericul jäi käputamise etapp vahele ning sel põhjusel on tema abstraktse ja emotsionaalse ajupoole koostöö raskendatud.

Uhkeid vidinaid pole vaja

See, mis leidis aset väikese Lars-Ericuga, võib juhtuda ka tänaste lastega. Põnnid, kes ei läbi evolutsioonilist arenguprogrammi, mis on meile pärilikult kaasa antud, võivad hiljem lihtsate tegevustega jänni jääda.

Lapsevanemad on küll uhked, et laps hakkab varakult kõndima, ent sel võib olla ka negatiivne külg, mis võib hiljem avalduda lugemis- või kirjutamisraskusena. Tublimad ja kohanemisvõimelisemad lapsed teevad rohkem tööd ning saavad hakkama. Mõned aga jäävad hätta.

Kõik mugavad beebitarvikud, mida polnud 200 aastat tagasi, võib rahulikult kasutamata jätta ka praegu,” kinnitab Lars-Eric Berg. “Näiteks tegelusteki, kus lamava lapse kohal ripuvad kõiksugu vidinad, mida ta kätte ja suhu panna ei saa. Kui esemete maitsmise refleksi on liiga vähe rakendatud, võivad lapsel tekkida kõne arengu häired. Stressiolukorras liigub tema keel suulakke, jäljendades imemisliigutusi. Tekib pudisev kõne.

Kooliea süvenemisraskuste taga võib olla ka beebieas kasutatud käru, kus laps pole näoga ema poole, vaid ette. Inforohkus ja ootamatutest olukordadest tekkiv hirmutunne rikuvad lapse keskendumisvõime.

Samuti on probleemiks aeg, mille lapsed veedavad hälli või vankrisse aheldatuna. Kogu selle aja võiksid nad roomata ja esemeid uudistada,” ütleb Lars-Eric Berg.

Nagu sipelgad püksis

Missugune beebiea refleks oli aga selle poisi käitumise taga, kes toolil niheles ega leidnud õiget asendit?

Tooliga kiikuva poisi refleksi nimetatakse Galanti refleksiks. Seda on lapsel vaja sünnihetkel, et pea allapoole pöörata. Hiljem avaldub see nii, et kui hoida last kõhuli, nägu allpool, ja koputada sõrmega selja ühel poolel, painutab ta selga sinnapoole.

Refleks peab olema aktiivne kuni 9. elukuuni. See aitab välja kujuneda peenmotoorikal ja eesmärgipõhistel liigutustel. Kui Galanti refleks mingil põhjusel püsima jääb, ei suuda koolilaps korralikult toolile nõjatuda – tema alaselg läheb puudutuse peale tahtmatult pingesse. Viimaks sätib laps oma jalad toolijalgade ümber või hakkab tooliga kiikuma, nõjatudes seljatoele pigem õlgadega. Ebamugavustunne kehas ei lase keskenduda õppetööle.

Inimestel, kellel on selja Galanti-refleks aktiivne, võib olla voodi märgamise mure. Kui refleks on endiselt väga tugev, võib mõlema seljapoole üheaegne ärritamine kutsuda esile põie kontrollimatu tühjenemise. Sama tagajärg võib olla kõdistamisel,” lisab Anu Mäe.

Õppida aitab gümnastika

Lars-Eric Berg kasutab erivajadustega lapsi aidates põhiliselt kahte metoodikat, neid omavahel sulandades. Ühe on välja töötanud inglise psühholoog Peter Blythe ja teise vene psühholoog Svetlana Masgutova. Lihtsalt selgitatuna püüavad need meetodid esmastele ellujäämisrefleksidele vastavaid motoorseid liigutusi rütmiliste harjutuste abil automatiseerida.

Svetlana Masgutova metoodika on Bergi sõnul aidanud paljusid teismeeas lapsi, kellel on raske koolikeskkonda sulanduda, aga ka neid, kel juba “pagasiks” kriminaalne taust ning suured probleemid lugemise ja kirjutamisega.

Berg toob näite. Sporti armastavate 5. klassi õpiraskustega poiste lugemisoskus paranes nelja kuu jooksul kasinalt tasemelt keskmisele, kuigi selle aja jooksul ei tegelnud nad üldse usinamalt lugemisega. Aitas hoopis see, et poisid tegid agaralt korvpalliga ristipõrgatusharjutusi.

Tegevused, millest on abi, on muidugi erinevad ja sõltuvad probleemist. “Üldjuhul on harjutused lihtsad ja eeldavad kodust mängulist tööd – umbes 20 minutit igal õhtul enne magamaminekut,” selgitab Anu Mäe.

Tähtis on, et lapsevanem või siis vanem õde-vend juhendab ja jälgib, et vajadusel asendeid parandada ning mõne harjutuse juures abiks olla. Kasulik on ka osa harjutusi koos teha, sest toeks on need kõigile (kas või emotsionaalse stabiilsuse saavutamiseks ja mäluprotsesside parandamiseks).

Kuna harjutused on rütmilised, võib neid taustamuusika abil lõbusamaks muuta. Väga tähtis on järjepidevus. Tegelikult tähendavad need ju aju poole saadetava info programmeerimist. Me “kirjutame üle” aastatega sisse töötatud närvisüsteemi reaktsioonid välistele ärritajatele,” selgitab Anu Mäe.

VIRGUTAV AJUGÜMNASTIKA

Harjutusi on hea teha ka enne õppetööd. Näiteks võiksid õpetajad näpistada 5 minutit tunni algusest aju ergutamiseks.

Laps seisab püsti. Alustage hüplemist üle keha telgjoone ehk puudutades parema käega vasakut tõstetud põlve ja vasaku käega paremat põlve. Harjutust võib raskemaks teha nii, et vasaku käega tuleb selja tagant puudutada paremat tõstetud jala kingakontsa ja vastupidi.

Teha võib ka hüpeldes murdmaasuusataja liigutusi. Kui ütlete stopp ning laps jääb seisma ega ole ristiasendis – näiteks vasak käsi ja parem jalg ees –, vaid ette on suunatud sama poole käed-jalad, võib olla kindel, et beebieas on laps vähe ristiliikumist harjutanud.

Laps istub toolil, jalad ja käed risti. Sirutage käed ette ja asetage sõrmseongusse, seejärel pöörake need seotuna rinnale. Nüüd on risti lapse käed ja jaladki. Sellise ristasendi “lahendamiseks” peavad nii parem kui ka vasak ajupoolkera intensiivselt tööle hakkama ning laps on õpitööks valmis.

Põrgatage palli ühest käest teise ehk risti.

Ajule on kasulik ka rullimine näiteks lumes või võimlemismatil.

Lihtsad aju tööd ergutavad nipid on pea liigutamine mõlemale küljele ehk pearingid. Aju keskendumisvõime väheneb iga 15–20 minuti järel. Seega on hea võtta tunni keskel paar minutit pea- ja kaelaharjutuste jaoks. See elavdab aju.

MIS ON HOLISTILINE KLIINIK?

Anu Mäe, sensomotoorse treeningu nõustaja

Holistiline Kliinik on Tallinnas asuv integratiivmeditsiini teenuseid pakkuv tervishoiuasutus. Kliinik lähtub põhimõttest, et inimene on tervik, kel on peale füüsilise keha ka mõte, vaim ja hing. Vaid holistiline ehk terviklik lähenemine suudab tagada inimese tervise säilimise, mis on oluline elukvaliteedi hoidmisel.

Kirjutas Kadri Vilen ajakirjas Pere ja Kodu

20.02.2011